Niit on looduslik kooslus kus on esindatud palju erinevaid looma- ja taimeliike. Hooldus piirdub vaid sellega, et oleks tagatud taimede jätkuv kasv ja õitsemine. Murude korrashoid Muru hooldamise eesmärk on: · Luua taimedele kasvuks võimalikult soodsad tingimused; · Võimaldada muru kasutust planeeritud otstarbete kohaselt; Muru hooldamine sõltub: · Rohukamara liigilisest koosseisust; · Kasvutingimutest · Muru kasutusotstarbest Murude hooldusklassid Ilumuru (Al) esindusliku, vastupidava ja eriti kõrgetasemelise ilmega murud ja pargialad, millide rajamisel on vaja erilist täpsust ja korrektsust. Kulumist praktiliselt ei esine. Esindusalad, avalikud alad kesklinnas. Sageli rajatakse siirmurust. Tarbemuru(Alla ja Allb) - mänguväljakud, puhkealad, õuealad. Tugevad ja kulumisele vastupidavad murud. Kasvualus on vastavalt projekteerimstingimustele tugevdatud.
,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) ,,KAUNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal. Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune Sorditüüp: alushein. Kasutus: Ilumuru rajamiseks nii päikesepaistelisele kui poolvarjulisele alale. Komponent pikaajaliste karjamaade seemnesegus rohukamara tihendamiseks ja tugevdamiseks. Mullastik: Eelistab parasniiskeid kergema lõimisega muldasid. Sobivad ka liigniisked, lühiajaliselt üleujutatavad mineraalmullad ja põuakartlikud, vähesema toitainete sisalduse, puuduliku
saavad nad hõlpsasti end teineteise vastu suruda. Nii moodustubki tihe muru. On ju huvitav muru vee sees. Samas võib see märgade alade muru tunduda kaunimgi meie harilikust murust. Selle põhjuseks on korrapärased tähekesed iga taime tipul. Tähekestena paisatavad ülalt vaadatuna viis rida lehti. Üks ilusamaid asju õõtsikutel on aga soosambla puhasroheline kuni sätendavalt kollakasroheline värvus. Selline see meie niiskete kohtade ilumuru on. 6.3 Soovildik Soovildik on tüüpiline madalsoode ja rabastuvate või soostuvate metsade ja niitude sammal. Ta kasvab sageli koos turbasamblaga ,jäädes nõrgema kasvu tõttu viimase varju. Kui aga leiate lapikese, kus kasvab soovildik üksi, siis näete, et tema mõõtmed polegi nii tagasihoidlikud. Soovildik võib kasvada kuni viieteistkümne sentimeetri pikkuseks. Turbasambla varju jääb ta rohkem seepärast, et ta on üpris peenike
Tabel 14 Kasvupinnaste ligikaudne paksus ja istutuskoha läbimõõt olenevalt sellel kasvatatavast taimeliigist (Viherympäristöliitto, julkaisu 31 järgi) Kasvupinnase Üksikult kasvatatava taime istutuskoha Taimegrupp sügavus (cm) läbimõõt, cm Tarbe- ja ilumuru 20 Spordi- ja golfimuru 30 Kõrgekasvulised allee- ja pargipuud 80 150 Madalakasvulised puud 60 100 Tänavapuud tugipinnases 100 Täiskasvanud puu arvestuslik võra Ø Põõsad 40 60
annaabi.ee 
