neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist. Kõige huvitavam on vahest evolutsioonilise psühholoogia osana evolutsiooniline esteetika, mis põhjendab, miks me midagi ilusaks peame ja mida jällegi inetuks, milleks meile ilumeel hea on. 3. Filosoofilist esteetikat on võimalik kästileda kui ilufilosoofiat, esteetilist filosoofiat ja kunstifilosoofiat. Ilufilosoofia on neist kõige üldisem ja mõneti algeline. Püütakse defineerida ilu olemust, kuigi teadagi on ilu vaataja silmades ning midagi universaalselt ilusat on võimatu leida. Esteetiline filosoofia tegeleb esteetilise kogemuse, hoiaku, objekti defineerimisega. Kunstifilosoofia uurimisteemaks on peamiselt kunstikriitika analüüsimine. Ei analüüsita konkreetset kunsti, vaid küsitakse kõige üldisemaid küsimusi, mis on üleüldse kunst ja mis alustel seda hinnata tuleks. 4
või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2.Neuroesteetika . Tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem) 2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne) 3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid: Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? Kunstiteose ontoloogia: mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)?
saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3) Nõukogude marksistlik esteetika – teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. 1. F-esteetika kui ilufilosoofia – õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. 2. F-esteetika kui esteetilise filosoofia – reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. 3. F-esteetika kui kunstifilosoofia – kunsti mõistete ja printsiipide analüüs 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus naise pildi kujutamise näitel: Kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naise kujutis.
2.4 Naiskliendi tarbimisharjumused 21. sajandil Valikuvõimalus ja omanäolisus tõotavad jääda 21. sajandil ilu peamisteks märksõnadeks. Tänu teaduse edusammudele on ilutoodete valik üle ootuste laienenud. Naised võivad rõõmu tunda kosmeetikumidest, millest ei osanud veel kümme aastat tagasi unistadagi. Kui aastaid tagasi sümboliseeris värvivalik naiste valikuvabadust, siis tänapäeva progressi näitavad erinevad tekstuurid. Täisväärtuslik elustiil on 21.sajandil ilufilosoofia keskpunkt. Inimesed arendavad end nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning mida suurem on inimese kompetentsus, seda kõrgemaid nõudmisi esitatakse ilutoodetele (Sangla 2005: 108). Kui rõivamoes liigub pendel iga uue hooaja saabudes hoogsalt vastupidises suunas, siis praegusel ajal soengumoes toimuvad suuremad muutused märksa pikema vinnaga. Juuksespetsid on täheldanud, et ühe stiili eluiga on keskeltläbi kolm aastat (Allikmaa 2010: 76)
annaabi.ee 
