Silmas toimub teravustamine läätsedele teise kuju andmisega, objektiivis läätsede liigutamisega. Valguse hulka reguleeritakse mõlemal juhul läbilaskeava suuruse muutmisega. Silmas tekkinud kujutis muutub inimesele tajutavaks närvisüsteemi abil, fotograafias keemilise töötlemisega. Negatiivkujutise tekkimine. Säritamisel avame katiku ning objekti valguskujutis mõjutab filmi. Seejuures toimuvad emulsioonis leiduva valgustundliku hõbeda kristallides teisenemised. Ilmutamisega tehakse need muutused nähtavaks: valguse mõjule allunud hõbehalogeniid muudetakse metalseks hõbedaks. Et nähtavaks muudetud hõbedakujutis valguse edasisele mõjule alluks ega kaoks, selleks kujutis kinnistatakse: valgusest mõjustamata hõbehalogeenid eemaldatakse emulsioonist, metalne hõbe jääb. Objekti heledad osad, nn. helendid, on ka optilises kujutises heledamad ning mõjutavad säritamise ajal filmi rohkem; ilmutamisel muutuvad need kohad tugevalt tumedaks. Tumenditega
edendamisele. Vanurite liikumainnustamine vähendab nende voodissejäämise võimalust. 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Füüsilist aktiivsust mõjutavad viis tegurit: bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalkultuurilised, keskonna- ja poliitilis-majanduslikud tegurid, mis on paratamatult kõik omavahel seotud. 3.1. Bioloogilised tegurid 3.1.1. Terve lihasluukondlik süsteem Füüsilise aktiivsuse ilmutamisega seotud oskuste omandamiseks on eluliselt vajalik lihas- luukondliku süsteemi ja paljude teiste süsteemide täielik talitlus. Inimese kehas on üle 400 skeletilihase ja rohkem kui 200 omavahel ühenduses olevat luud. 3.1.2. Kokkutõmme ja lõtvumine Tervel inimesel on lihaskiud seisundis, mida nimetatakse lihaste toonuseks see on valmisoleks kohesteks sujuvateks liigutusteks. Lihaste kokkutõmme tekitab soovitud liigutuse
eelnevalt kogetud stiimulitest (nt sokolaadi maitse pärast sinepi söömist jms) ja adaptatsiooni ebameeldiva maitse, lõhna jms mulje nõrgeneb ajas. Taju on objektiivse (välise) maailma subjektiivne, psüühiline kujund. Tajumine on meeleorganite kaudu saadud stiimulite (aistingute) valik, interpreteerimine, analüüs ja lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) tervikliku taju tekkeks (taju mikrogenees) kulub tavatingimustes 50 kuni 100 millisekundit Mälu on elusorganismi võime säilitada ja kasutada teadmisi, oskusi, vilumusi. Mälu on ühine nimetus tervele reale organismi võimetele. Saab eristada: · Protseduurilist mälu toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne). · Semantiline mälu teadvustatud teadmine maailma kohta
omadused ning kolmevektoriline koordinaattelgede ikoon (vt. joonis 19g selline ikoon vastab ka kõigile järgnevatele valikutele); · H varjatud joonte kaotamine (pilt tuleb teistsugune kui käsuga HIDE); · F pinnad ja kehade tahud on lamedalt varjutatud (materjaliomadusi arvesse võttes); · G sama, mis eelmine, kuid varjutus on ühtlasem ja seega realistlikum; · L sama, mis moodus Flat, kuid koos servade ilmutamisega; · O sama, mis moodus Gouraud, kuid koos servade ilmutamisega. Käsuga SHADEMODE varjutatud pindasid ei saa sellisena trükkida, küll aga saab teha sellisest ekraanipildist slaidi (vt. allpool). Käsu SHADEMODE, nagu ka käsu HIDE, täitmis- 26 aeg sõltub töödeldavate objektide keerukusest üsna oluliselt Pikemate töötlusaegade korral ilmub ekraani vasakusse alanurka edenemisnäitur.
1933. aasta lõpul oli J. Pitka üks vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutajaid ja valiti selle esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet. Need on heal ilukirjanduslikul tasemel raamatud, milliste ilmutamisega J. Pitka tõusis meie kindral-admiralide hulgas parima stiiliga kirjameheks. Esimese puanse okupatsiooni ajal põgenes J. Pitka 1940. aasta augustis üle Läti Soome. Kui Saksa-Vene rinne 1944. aasta algul jälle Eesti piiridele veeres, tuli Pitka sama aasta aprillis kodumaale tagasi. Ta oli esialgu meelestatud saksameelselt ning agiteeris eesti mehi astuma Saksa sõjaväkke. 21. augustil sai ta siinse SD ülemalt
annaabi.ee 
