Suurteks raamitellijateks on kauplus xxxxxx ja kunstigalerii xxxxxxx. Ettevõtte tarnijaid on palju Eurofoto, Nordic Digitak, J.O Foto, Fotoakadeemia OÜ, Art Link Baltic, ja KTK Overall. Raamiliiste tellitakse Cleanartilt. Suurimateks klientideks on xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx. 5 ÜLEVAADE TEHTUD TÖÖDEST JA TEGEVUSTTEST Tööpäev kestis 09.00-18.00. Lõunapaus oli ette nähtud 12.00-13.00. Ilmusin igal tööpäeval kokkulepitud ajaks praktikakohta. Praktika ajal tutvusin esmalt praktikabaasiga, selle töötajatega, kellega pidin tegema koostööd ning selles täidetavate tööülesannetega. Kuna firmale kuulub kaks kauplust, xxxxx ja xxxxxx, pidin tutvuma mõlemaga. Töötajaid kokku on neis 7. Tööl käiakse graafiku alusel, v.a firmajuht ja raamatupidaja. Seejärel tuli läbi lugeda ja selgeks teha töösisekorraeeskirjad, sest see oli täitmiseks
omavahel räägivad. Kuigi raamatus oli palju ropendamist,ei häirinud see mind üldse, sest täitsa igav oleks lugeda raamatut, kus midagi ei juhtu või kus kirjeldatakse elu kui lille. Eriti meeldis see, kuidas autor osanud lauseid sõnastada ja see jättis mulje nagu see oleks tõsi: Ühel äikeselilsel märtsihommikul 15 aastat tagasi Tallinna Kesklinna Sünnitusmajas tuli ilmale imik. Väljas ei olnud arvatavasti soe. Titt oli tõenäoliselt kole. 15 aastat tagasi ilmusin siia ilma Tallinna Kesklinna mingis sünnitusmajas , mille nime ma ei tea, sest ma olin türastunud vastsündinu ja ei osanud lugeda. + Teose lõpp on tüüpilistest noortekatest erinev, sest pole etteaimatav vaid ootamatu Romaani keel on noortele omane Teose kompositsioon ja struktuur on läbimõeldud Motiivid on mõistetavad, neil on oma käitumismuster Keskendutakse ühele teemale, ei ole kõrvalliine Aasta parimnoortekas -
seitsme teatri omanik. Tim Rice on eelkõige tuntud oma koostööga Webberiga. Ta on kirjutanud laulusõnu paljudele teatrilavastustele ja filmidele, sealhulgas ,,Jesus Christ Superstar" , ,,Aida" , ,,Chess" , ,,Evita" , Beauty and the Beast" ja ,,The Lion King". Ta on pärjatud Kuldgloobuse, Oskari, Grammy ja Tony auhindadega. Tim on enda kohta öelnud: ,,Mul on terve hulk muusika-,teatri- ja filmiauhindu, mis tavaliselt antud valede asjade eest või lihtsalt selle eest, et ma ilmusin kohale." 1974. aastal sõitis Tim Rice Argentiinasse Eva Peróni pärandiga tutvuma, sest oli eelnevalt kuulnud temast üht raadiosaadet ning kogu lugu näis nii täiuslik, et see pidi lihtsalt lavale jõudma. Inglismaal rääkis ta oma ideest Webberile ning koos asutigi muusikali kirjutama. Teos valmis 1976 ja kaks aastat hiljem esitleti sea Londoni teatripublikule. Peaosasse valiti 500 kandidaadi hulgast Elaine Paige. Peale Broadwayle jõudmist kujunes muusikal ,,Evita" kassamagnetiks
Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha... Mina olen eile ja mulle on teada homme... Ma ilmusin siia oma maalt, tulin oma linnast, hävitan kurja, hoian eemale paha, puhastun roojast. Suundun taeva elanike poole, astun sisse suurest väravast. Oo mu kaaslased, andke mulle oma käsi, sest saan üheks teie hulgast." Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa anda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse linadesse ning "surnute linna" ülempreester sosistas enne lahkumist
Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le. Pärast palsameerimist mähkisid preestrid muumia käed ja jalad ning iga tema sõrme lintidesse, milledele oli kirjutatud palve- ja loitsimissõnad. Muumia rinnale pandi ühe vanaaja tähelepanuväärsema kirjaliku mälestusmärgi - "Surnute raamatu" käsikiri ja preestrid laususid sellest järgmisi sõnu. "Mina olen see, kellele ükski jumal ei suuda takistusi teha... Mina olen eile ja mulle on teada homme... Ma ilmusin siia oma maalt, tulin oma linnast, hävitan kurja, hoian eemale paha, puhastun roojast. Suundun taeva elanike poole, astun sisse suurest väravast. Oo mu kaaslased, andke mulle oma käsi, sest saan üheks teie hulgast." Jumalate maa väravate avamiseks tuli surnule kaasa aanda vastav dokument. Selleks oli vaja tema muumia mähkida papüürusesse, millele oli kirjutatud pihtimus kogu ta elust. Seejärel mähiti surnu pikkadesse
maapealses olemasolus. Kõik möödunu jäi tahaplaanile, võrreldes nende seninähtamatute lahingusündmustega. Nüüd, kui täituvad esimesed kümme aastat nende suurte sündmuste päevast, tuletan ma neid päevi meelde sügava kurbusega, kuid ka suure uhku-sega. Ma olen õnnelik ja uhke, et saatus oli minu suhtes armuline, et mulle sai osaks osa võtta minu rahva suurest, kangelaslikust võitlusest. Ma mäletan elavalt, nagu oleks see olnud alles eile, kuidas ma ilmusin esmakordselt oma kallite seltsimeeste keskele sõjaväemundris, seejärel, kuidas meie rühm esimest korda marsib, seejärel meie sõjalisi harjutusi ja lõpuks - meie rindele saatmise päeva. Nagu ka paljusid teisi, vaevas mind sel ajal ainult üks piinav küsimus: kas me mitte ei hiline? See küsimus ei andnud mulle otse rahu. Joobunud igast uuest teatest Saksa relvade uue võidu kohta, kannatasin ma samal ajal salaja mõttest, kuidas ma mitte ei hilineks rindele saabumisega. Iga uue
annaabi.ee 
