Nõrk 6 8 9 Maatriksi mõlemad mõõtmed on väljendatavad paljude faktoritega. 21 Turu atraktiivsuse arvutamiseks kasutatakse turu suurust, kasvu, tsüklilisust ja hooajalisust, tarbijate hulka, konkurentide hulka ja nende poliitikat, tehnilist arengut, turule tulevate uute toodete hulka ja ilmumissagedust, tundlikkust konjunktuurikõikumistele jm. Firma turupositsioon sõltub turuosast, läbimüügi kasvutempost, tarbijate lojaalsusest, finantsvahenditest, tehnoloogiast, toote kvaliteedist ja kuludest võrreldes konkurentidega, sobivusest turustussüsteemiga jm. Joonis toob välja maatriksi üheksa sektorit. Sektorid näitavad äriüksuste osakaalu organisatsioonis ja turunduseks saadaolevate ressursside hulka. Maatriksis kasutatakse valgusfoori värve
Selle analüüsi subjekti rollis on konkreetse sihi ehk objektiga konkreetne tegelane. Ihasuund valitseb subjekti ja objekti vahel. Saatja algatab tegevuse kas tegelane ise või abstraktne idee. Üks tegelane võib täita mitut funktsiooni, võib olla ka tühi. Saaja teeb midagi kellegi jaoks, läheb mingis suunas. Liitlane aitab. Vastane töötab vastu. Konfiguratsioonianalüüs vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumissagedust ja kestust. Teatud tegelased domineerivad. Teatud tegelased ilmuvad 2-kaupa paaristegelased. Alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased. Binaarsed opositsioonid igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased 2 leeri. Tekstianalüüsil tuleb küsida, mis alusel vastandutakse, mille poolest tegelased erinevad ja sarnanevad. Milliseid suuri üldistusi saab teha selle põhjal näidendi kui terviku kohta
Nõrk 6 8 9 Joonis 4. Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriks Maatriksi mõlemad mõõtmed on väljendatavad paljude faktoritega. 17 Turu atraktiivsuse arvutamiseks kasutatakse turu suurust, kasvu, tsüklilisust ja hooajalisust, tarbijate hulka, konkurentide hulka ja nende poliitikat, tehnilist arengut, turule tulevate uute toodete hulka ja ilmumissagedust, tundlikkust konjunktuurikõikumistele jm. Firma turupositsioon sõltub turuosast, läbimüügi kasvutempost, tarbijate lojaalsusest, finantsvahenditest, tehnoloogiast, toote kvaliteedist ja kuludest võrreldes konkurentidega, sobivusest turustussüsteemiga jm. Joonis toob välja maatriksi üheksa sektorit. Sektorid näitavad äriüksuste osakaalu organisatsioonis ja turunduseks saadaolevate ressursside hulka. Maatriksis kasutatakse valgusfoori värve
maakonna ajakirjandust: Jõgevamaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Hiiumaa. Või teine näide 1952-53 aastal, lühikest aega, olid ka Eestis oblastid. Kolm oblastit Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Püsisid nad kolmandik aastat, sest see oli absurdne kopeerida nii väikeses vabariigis suurte haldussüssteemi. Terve meie vabariik on väiksem kui Vene Föderatsiooni enamik oblasteid, ent selliseid narrusi tol ajal tehti, kõike püüdi ühe vitsaga lüüa. See mõjutas lehtede ilmumissagedust enamik oblastilehti ilmus 5 korda nädalas, "Edasil" võttis kaua aega sõdimist, et tagasi saada neljapäevane leht. Maakonnalehena ilmus 6 korda nädalas, alles 1966 õnnestus see üks number tagasi saada. Põhimõtted kujundasid tõepoolest süsteemi, see polnud mingi lihtne asi. 1.3 Hierarhiline süsteem Keskel kohal olid ainupartei (Kompartei) väljaanded, seda toetasid teiste organisatsioonide väljaanded, kes allusid sellele samale, kommunistlikule parteile.