meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga. • Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem levinud veest tulev haigus. Ravimisel nt haige kehaosa allikaveega pesemine. Eriline püha vastupäeva voolav allikas – tehti ohverdusi. 23
peeti meeles tähtpäevadel, korraldati riitusi. Respekti mere ja sellesse lokaliseeritud vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud kalastades vanduda ega riielda. Musta kassi/kivi vetteviskamine lepitusriitusena. Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine ning veestiihiate tekitamine. • Uppumine- paigahaldjad, deemonid, lastehirmutised - Kõige sagedasemaks veehaldja ilmumiskujuks ongi veekogu läheduses või vee piiril, tihti kivil istuv, iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati veehaldjaga. • Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem levinud veest tulev haigus. Ravimisel nt haige kehaosa allikaveega pesemine. Eriline püha vastupäeva voolav allikas – tehti ohverdusi.
Olulised olid veel nt saakal/koer (Anubis täh: koerake; surnutejumal). Palsameeriti ka loomi. Jumalad olid seotud loodusnähtuste ja eluvaldkondadega. Loodusega seotud jumalad: · NUT(vanas egiptuse k. taevas; taevajumalanna; kaardunult kujutatakse) ja GEB(maajumal; meess.) olid algselt omavahel seotud. SU eraldas nad. Nende lapsed olid päike, kuu ja tähed. ATUM kehastab loojuvat päikest; ilmumiskujuks peeti sõnnikumardikat ehk skarabeusi. Teda austati Heliopolis'es (helios päike), kus preestrid lõid maailma tekkeloo: ürgmerest tõusis pinnale jumal Atum, kellest tekkisid teised, kellest omakorda teised. · RA/RE (ka Heliopolises) sümboliks obelisk; peetakse vahetult inimese loojaks. Inimesed tekkisid tema pisaratest. Valitses tegelikult maailma üle, sest tütar Maat peab ikka ju isale alluma. Valevandujaid ootavad eriti koledad kannatused.
surma ümber põimus terve müüt. Tema kultusekeskused asusid Abydoses ja Philaes. Kodulinnas Dedus kujutatakse Osirist kapiteelile toetuva sambana. Sümbol, mis hieroglüüfkirjas tähendab "kestma". Surm "kestab". Kui Osirist ka piltlikult kujutati, siis rohelise näoga muumiana. Sest ta elab ja haljendab. Peas on tal vaaraokroon, käes aga võimusümbolina karjakepp ja lehvik.(Osirise kultusest ja müüdist hiljem). Atumi ilmumiskujuks peeti skarabeust. Teda kujutati mehe- ja maokujulisena. Demiurg Atum seisis Heliopolise üheksainsuse (enneaadi) eesotsas. Püramiiditekstides mainitakse korduvalt gruppe, mis kõik koosnevad üheksast jumalast. Ühte neist kaaslaskondadest ehk enneaadidest nimetati Suureks, teist Väikeseks. Püramiiditekstides nimetatakse veel kaheksateistkümnest jumalast koosnevat gruppi. Kõiki kolme kaaslaskonda kujutavad kakskümmend seitse ritta asetatud sümbolit, mis tähistavad sõna neter (jumal)
annaabi.ee 
