Kaitseseisukorra kaotamise järel kavandati uusi valimisi, mis näitasid, et rahvas pooldab just vapside võimu, seega otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934 kuulutati taaskord välja kaitseseisukord, mis andis Pätsile pea piiramatud õigused. Eesti rahvale tehti Pätsi ja Laidoneri poolt ajupesu. Päts ja Laidoner põhjendasid kaitseseisukorra väljakuulutamist vapside väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga. Veel väitsid Päts ja Laidoner, et Eesti rahvas pooldas vapse vaid seetõttu, et rahval oli vapside propagandast pea nii sassi aetud, et nad ei suutnud enam selgelt mõelda. Valimised lükati edasi ning vabadussõjalaste saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes tühistati. Kõik Pätsi ja Laidoneri kehtestatud seadused viitasid Nõukogude Liidu võimuletulekule. Näiteks kehtestati trükikodade tsensuur, lubati avaldada vaid hetkevalitsust kiitvaid tekste.
parandamise riigis. See eeldas aga võimule tulekut. Siinkohal sattusid ohtu võimu armastama hakanud poliitilised juhtfiguurid. Kui 1934.aasta Riigivanemate valimise võitis ülekaalukalt vapside esindaja Andres Larka, korraldasid Konstantin Päts ja Johann Laidoner sõjaväelise riigipöörde, keelustades EVL tegevuse ning pannes alguse nn ,,vaikivale ajastule". Avalikkusele põhjendati seda küll vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga, kuid valimiste tulemuste valguses tundub see endiselt rumala õigustusena võimu enese käes hoidmiseks. Ilmselt ei oska keegi meist arvata, milline oleks Eesti riigi saatus olnud vapside võimuletulekul, kuid kahjuks teame seda vastupidisel juhul. Vabadussõjalased vangistati pikkadeks aastateks, ilma otsese süütõendita. Vaikiv ajastu ei andnud neile võimalustki end õigustada, veel vähem küsida, milles nad süüdi on. Kõik see olevat toimunud Eesti riigi huvides.
arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks
võõrandumine teistest, ebaturvalise ühiskonna looja; agressiivsus õõnestab armastust, süvendab üksildust. Kehtestamise eelised nad on nemad ise; täisväärtuslike suhete soodustamine; vähendab hirmu ja ärevust; iseenda elu elamine-oma isikuruumi kaitsmine ja vajaduste rahuldamine. J.Ruskin "Parem auga kaotada, kui alatult võita!" Kehtestamise hind konstruktiivne kehtestamine võib tuua kaasa töökoha kaotuse; olla kehtestav tähendab riskida lahkarvamuste ilmsikstulekuga; suhetes kergesti haavatav jne Enesekehtestav inimene valib ise kuidas oma elu elab ja laseb ka teistel oma elu elada "Ei" ja "Jah" võrdsed vastused Temal on probleem Probleemi pole Minul on probleem Närviminemise kulg nende ületamine Suhtlemine on erisuguste suhtlemisviiside integreeritud protsess, mis sisaldab valikuvabaduslikku tegevust või emotsioone, kindlustamaks kehtestavust. Suhtlemisprotsessi 4 astet 1
annaabi.ee 
