ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi ilma kuninga toetusest ning see andis soodsa võimaluse paavstile ta kirikuvande alla panna
Õige käitumine. Paljude lääne uurijate arvates seisneb dzainism viies suures reeglis ja nende laiendustes. Viis suurt vannet (mahAvrata): ahiMsA- vägivallatus, hoidumine vägivallast nii mõtte, kõne kui teoga. Teine vanne on satya (tõde). Ka tõe mitterääkimine on valetamine. Kõnelema peab hoolikalt. Kõne peab olema meeldiv ja viisakas. Acaurya- mitte varastamine, mitte võtta seda, mida pole antud. Brahmacarya- vooruslik elu, munkade ja nunnade puhul seksuaalsuhetest loobumine, ilmikutel abielu. Aparigraha- mitte klammerdumine, mitte kinnihoidmine Ette kirjutatud, mida mungad ja nunnad tohivad omada. Riided keha ümber, sall, tekk, palvehelmed, magamismatt, luud jne. Meele, kõne ja keha kontroll Viis hoolikust: kõndides, süües, võttes ja andes, väljastades. Tähendab, et ei tohi olenditele viga teha. Käivad paljajalu. Liiguvad koguaeg ringi. Vanasti võis ühes kohas kolm ööd olla, tänapäeval 5 ööd, vihmaperioodil üks kuu
mõtlemist. Kõik juhendid, mis Buddha oma õpilastele andis, on ühel või teisel moel mõeldud inimese muutmiseks tähelepanelikumaks ja kaastundlikumaks. Budistlikud reeglid hoiatavad alkoholi eest, sest need põhjustavad tähelepanematust. Et mitte kahjustada elusolendeid, on paljud budistid taimetoitlased ja osa varaseid munki ei kasvatanud endale isegi mitte vilja, sest kündmine võis mullas elusolendeid kahjustada. Kuna Buddha juhendeid võib ilmikutel raske järgida olla, peavad budistid tavaliselt munkade ja nunnade eluviisi isetu elu parimaks näiteks ega eelda, et keskmine ilmik peaks neid täielikult järgima. EKSISTENTSIAALSED KÜSIMUSED KANNATUS Buddha õpetuse keskseks teemaks on kannatuse probleem. Ükski teine usund või filosoofia ei ole sellele nii põhjalikult keskendunud. Lääne inimesele võib Buddha õpetus tunduda üsna trööstituna: ,,Sündimine on kannatus, vananemine on kannatus;
saj , algus dateeritud 1173. a. Ühel pühapäeval lasi Valdes endale piiblit seletada ning hakkas selle ideaale ise järgima loobus varast, saatis tütred kloostrisse, andis naisele vara ja jättis ta maha.Ta ei tahtnud ise olla ketser, aga õpetus balansseeris sotsiaalse vastuhaku piiril teda manitsetakse rohkem mitte jutlustama, sest kiriku arvates on see teoloogiliselt kahtlane. Valdesi, tema kaaslaste, järelkäijate tegevus laieneb ja kirik kuulutab selle keterlikuks. Nad lubavad ilmikutel jutlustada, leiavad, et oluline on preestri väärikus. Sarnased liikumised kerkivad omade nüanssidega esile veel mitmel pool. 13. saj jooksul hakkab selliste rühmade tähtsus kaduma, seda kerjusmunkade töö tõttu. Mõned sektid nagu 13. saj lõpul Parma lähedal esile kerkinud Apostelvennad tuli ka jõuga maha suruda. Nad olid äärmuslikud patukahetsejad, kes ootasid viimast aega ja üritasid tuhandeaastast rahuaega tuua vaimulikke ja aadlikke tappes.
annaabi.ee 
