samaviisi edasi nagu ta oli läinud enne seda vestlust. Minu arvamus: ajastu on väga mõnus, eriti meeldisid need rahulikud ja vaiksed hetked Ida juures. Aarne on minuga umbes samas vanuses ja seega on väga palju asju, milles ma nö “I can relate”. Aarne oli muidugi väga napisõnaline ja omaette hoidev poiss ning tema vestlused tüdrukutega tundusid väga naljakad. Mati Unt armastab -nagu seda teeb ka Alexandre Dumas- palju kirjeldada ja kasutada ilmestavaid lisandeid/sõnu. Kommunism ei ole kohe üldse minu teema ja kui juba sellest juttu tuli, siis lasin lihtsalt silmadega üle ja liikusin edasi. Raamatu põhjal võib märgata Aarne mõtlemisviisi muutumist ja seda, kuidas ta hakkab väärtustama teisi asju.
Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse Akvedukte -Rooma riigi kõigi alade maastikke ilmestavaid tsiviilrajatisi, ehitasid eeskätt orjad ja müürsepad. Nad hoidsid neid korras ja parandasid jooksvalt. Seejärel samuti akvedukte kavandanud insenerid, kes kuulusid peaaegu eranditult sõjaväe koosseisu Vanima veejuhtme ehitas tsensor Appius Claudius, mistõttu sai see nime Aqua Appia. See kulges enam kui 25 kilomeetri pikkusena Anienest lõuna pool olevatest allikatest kagupoolsete linnaosadeni. Teised suured akveduktid, millest igaühel
mõisapargi ühtse visuaalse ja ökoloogilise terviku. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 52 asub sügav põhja-lõunasuunaline kraav, mille ääres kasvavad tähelepanu- väärsete mõõtmetega harilikud saared (puude diameeter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 38-68 cm), mis kindlasti on ajalooliselt mõisapargiaegsed ning kuuluvad põlispuude hulka. Maaüksusel aadressiga Pargi tn 39A kasvavad üksikud vanemad õunapuud, mis on oma õitsemise ja võra huvitava kujuga üks parki ilmestavaid elemente. Need maaüksused on ka olnud varasemal ajal hoonestatud, hetkel on näha veel vanade hoonete vundamentide varemeid. Loodes piirneb park kunagise kaitseväe territooriumiga, mis on eraldatud pargis laguneva betoonmüüriga. Pargi lääneosas võiks pargipiir järgida praegust betoonmüüri, kunasee on olnud alaliselt kaitseks inimtekkelise kahju eest pargile ning pargipoolses osaskasvavad ka betoonmüüri lähedal tähelepanuväärsed põlispuud ja suurte mõõtmetega vanadpõõsad
(Tartu linna kodulehet ). Kui tervele pargile tehakse vajalik haljastusprojekt, millesse hõlmatakse ka eksperte usun, et see aitab luua dendropargist pargi, mis võlub oma iluga. Looduskaitse arengukava aastani 2020 toob välja, et eesmärk on tagada kõikides looduskaitsealustes parkides väärtuste säilimise iga-aastase avatud alade niitmise ja puistu asjakohase hooldamise. Lisaks võetakse üksikobjektidena kaitse alla maastiku ilmestavaid teaduslikke, esteetilise või ajaloolise-kultuurilise väärtusega puid. (Loodukaitse arengukava aastani 2020). Sellega aidatakse kaasa nii dendropargi osa kuid ka mõisapargil säilitada oma liigirikkus ning ajalooline ja kultuuriline väärtus. Raadi mõisa pargis ei saa keelata inimestel osaleda ning korraldada erinevaid üritusi ning seega ei saa sealt seotud probleeme nii maapinnaga kui ka prügiga vältida. Parkide
millest oma kohal seisab veel 41. Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder. Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik. Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad, samuti kirik ja kalmistu. Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju, Kalevipoja säng. Suur osa kõrvalhooneid asus rühmadena peahoone lähemas ja kaugemas ümbruses - kokku oli neid väga palju. Suurem majandushoonete kogum asetses peahoonest 400 meetri kaugusel läänes Tartu-Kodavere tee ääres - valitsejamaja, laudad, sepikoda, töölistemajad, vesiveski jms. Seal asetses enne praeguse lossi ehitamist arvatavasti ka varasem mõisakeskus -
annaabi.ee 
