Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima.
Talvel vihma ei saja ja temperatuur on päeval üle 30'C, suvel, kui on vihmaperiood küündib temperatuur üle 40'C ning õhk on väga niiske. Sellest tulenevalt on Indias välja kujunenud turismihooaeg, mis kestab oktoobrist märtsini. Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). 16. 17. Joonis 4. India vapp 18. Linnastumine 19. Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3 20. 21. linnaelanike hulga suurenemise kiirust. 22. Kasvu mõõdetakse mitte enam kuudes või aastates, vaid päevades linnadesse kolib iga päev maapiirkondadest suguvõsade kaupa rahvast. Kõige kiiremini kasvavad
märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad.Himaalaja nõlvul paiknevad vastavalt kõrgusvööndeile pruunid metsamullad,leet-ja kamarmullad.Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud
..2%, karb. mullas >7%, keskm. lõimisega muldades 4...7%, rähkses mullas kuni 25% Fe2O3 keskm. lõimistega muldades - 2...4%, savimullas - 9...10% K2O (üldkaaliumi, sellest taimedele ainult väike osa kättesaadav) keskm. lõimistes 2...4%, savides 7...8%, liivades <1% MgO (1...2%) liivades < 1%, dolomiitpaes kuni 25% P2O5 - keskmistes lõimistes 0,15...0,25%, liivades kuni 0,02% Põhja-Eesti fosforirikkas vööndis 1...1,5% TiO2 - 0,2...0,7% (peamiselt primaarse mineraali ilmeniidi koostises) MnO kuni 0,1% Mulla füüsikalised omadused: Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides
India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused. Aastaaegade ilmastik. Kliimavööndite asend
annaabi.ee 
