maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga. Valga linn koos ümbritsevate valdadega on unikaalne, sest ühe jalutuskäiguga saab korraga külastada kahteriiki ja osa saada mitmest erinevast kultuurist Valgamaa turismiatraktsioon
2.1. Soostunud rohumaade tüübirühm 2.1.1. Liigivaese soostunud rohumaa kkt.- levinud karbonaadivaesel lähtekivimil, enamasti soostuvad palurohumaad. Laialt on levinud hirsstarna hariliku tarna kooslus. 10 puisniit- hõreda puurindega (liituvus alla 0,3) niit. 17 2.1.2. Liigirikka soostunud rohumaa kkt.- toituvad karbonaadirikastest vetest. Tavaliselt puisniidu ilmelised rohumaad 2.1.3. Allikalise soostunud rohumaa kkt.- tüüpilised looduslikud kooslused, mis ei talu kuivendamist. Sarnased liigirikastele madalsoodele (saab eristada turbakihi paksuse järgi). 3. Madalsoorohumaade klass- turbakiht 30 cm või rohkem. Liigniisked, tekkinud aru- või soostunud rohumaade edasisel soostumisel ja ka soometsade harvendamisel. Levinud madalatel tasandikel. 3.1.1. Liigirikka madalsoorohumaa kkt
Tekkeviis: Looduslik teke (laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Iga-aastased üleujutused (lamminiidud). Liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)) Inimtegevusega seotud teke (Valdav niitude tekkimise viis. Hüljatud põllumaadele ja raiesmikel, aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.) Niitude levik Eestis: esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide- kalurite-korilaste ajal (...3000 a. e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. Viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid. Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj
Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega. Pool-looduslikud e. pärandkooslused – põlised inimtekkelised kooslused, eelkõige puisniidud, loopealsed, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Tekkeloost: -esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (…3000 a e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. -viljelusmajanduse algusaegadel ( ~5000a.t) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mereäärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid -asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; ~2000a.t võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt -pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19
annaabi.ee 
