raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Osatäitjaks oli seekord Taavi Teplenkov, kes mängis 40 erinevat osa. Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, kuid seda vaid etenduse alguseni. See, kuidas Teplenkov suutis üksi ära rahuldada tervet saalitäis vaatajaskonda oli üllatav. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja zestidest. Kuna mina isiklikult ei tegele näitlemisega, siis oleks huvitav teada, kas näitleja harjutas liigutused ja näoilmed selgeks või tulevad need loomulikult. Pigem kaldun arvama teist varianti, kuna Teplenkovil tuli oma rolli väljamängimine väga loomulikult. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Arvan, et paljud eesti näitlejad ei suudaks sellise tööga toime tulla. Põnev oli jälgida tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi oli
nelikümmend erinevat rolli. Naomi Campelli agentuuri sekretärist Samist kraaksuva häälega pensionärini välja, lisaks veel mehi ja naisi, aferiste, umbkeelseid tegelasi ning keda kõike veel! Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, sest tundub peaaegu võimatu üksi ära rahuldada terve saalitäie rahva ootused. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja zestidest. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Jäi mulje, nagu ta ei märkakski saalis istuvaid inimesi ning tundus nagu ta töötaks kontoris omaette. Põnev oli jälgida neid erinevaid tegelasi, keda Teplenkov mängis. Väga hästi olid välja toodud tänapäeva inimeste iseloomujooned. Eriti hästi kajastus see siis, kui restorani administraator oli küsinud helistaja käest: "Kas te saaksite, palun, oodata?"
konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj. jätkus Itaalias freskomaali õitseng. Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunas ta figuuridele ühele küljele, mis võimaldas kehadele ümaruse illusiooni andmist valguse ja varju abil. Samale teele pöördus lühikese ajaga enamik itaalia maalijaid. Looduslähedus sai maalikunsti lipukirjaks
konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj. jätkus Itaalias freskomaali õitseng. Freskosid maaliti ka varem, kuid 15. sajandi esimestel aastatel toimus seinamaalikunstis järsk murrang. MASSACIO maalides on näha taotlusi, mis erinevad gootiaegsete kunstnike omadest. Ta loobus tinglikust ja üldisest (kuigi ilmekast ja toredast) skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi. Näiteks paradiisist väljaaetavat Aadamat ja Eevat kujutas ta erinevates tasapindades asuvatena, nii et tekib ettekujutus ruumist. Ka valguse suunas ta figuuridele ühele küljele, mis võimaldas kehadele ümaruse illusiooni andmist valguse ja varju abil. Samale teele pöördus lühikese ajaga enamik itaalia maalijaid. Looduslähedus sai maalikunsti lipukirjaks