Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade.
Pilk suunatudüle vaatajate peade. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate- siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst ( madal- ja süvendreljeef). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Kasutati väärtusperspektiivi- tähtsaim inimene suuremalt kujutatud. Kaanonite jõud nõrgenes Amenhotep IV (Echnatoni) valitsemisajal 14. saj e. m. a.
Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide
ning eesti keele keskel kasvanud laps laliseb eesti keelele sarnaselt. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega n-ö titekeeles – tavalisest kõnest aeglasemalt, ilmekamalt, vokaale venitades, meloodilisemalt, lühemate ja lihtsamate lausetega, sageli ka öeldut korrates. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on tal lihtsam häälikuid ja sõnu eristada, et neid oma peas kaardistada. Beebid eelistavad alati ilmekamat titale suunatud kõnet täiskasvanute omavahelise vestluse kuulamisele. Esimesed sõnad Kui laps nimetab korduvalt üht ja sama asja või tegevust mingi kindla häälikukombinatsiooniga, siis võimegi seda pidada tema esimeseks sõnaks. See ei pea olema meie mõistes korrektne sõna, kuid see peab olema kindla asja kohta. Näiteks kui ema kohta ütleb laps juba mitmel päeval „emm“, siis see ongi sõna. Või „uua“ tähistab sõna „juua“. Mõni ütleb esimese sõna enne
· eXit käsust väljumine. Valikud Undo ja eXit on kasutusel samuti kõikide alamvalikute korral, kusjuures valik eXit täidetakse tühisisestusega ka vaikimisi. Tahkude ja servade modifitseerimisel enamasti ei saa muuta kehade topoloogiat, so. tahkude ja servade arvu ning nende vastastikust paigutust. 5. Jooniste vaatlemine Ruumiliste jooniste korral on olulisel kohal oskus jooniseid sobivast suunast vaadelda, et saada joonisest võimalikult ilmekamat ja arusaadavamat pilti. Sageli soodustab see ka joo- nise modifitseerimist. Üks lihtsamaid vaatlemissuundade valiku käske on VPOINT (käsu- lühendiga VP), mis võimaldab vaadelda joonist suvalisest suunast paralleelprojektsiooni meetodil. Selle meetodi puhul pole vaatepunkti kaugus oluline, küll aga suund. Käsus VPOINT toimub vaatlemine koordinaatide alguse (0,0,0) poole ja tema käivitamisel tuuakse käsureale viip
annaabi.ee 
