* ära ületa lubatud sõidukiirust * kasuta sobivamat liikumisteed ja katalüüsmuunduriga autosid Mõju kohalikule looduskeskkonnale avaldub pinnase hapendumises. Selle tõttu väheneb toitainetesisaldus mullas ja taimede toitaineringlus halveneb. Tagajärjeks on mitmesugused taimestiku kahjustused. Mõju atmosfäärile ilmneb nn kasvuhooneefektis. Atmosfääri paiskuvate nn kasvuhoonegaaside (süsihappegaas, metaan, külmaaine) hulk on kasvanud ja seda peetakse püsivate ilmastikumuutuste põhjustajaks. Liikluses tekib põhiliselt süsihappegaas (moodustab tubli viiendiku atmosfääri paiskuva süsihappegaasi üldkogusest), mille hulk sõltub kütuse hulgast ja kvaliteedist. Vingugaasi ( CO) ja teiste kahjulike ühendite sisaldus heitgaasis on normitud keskkonnaministri määrusega. LS kehtestab liikluskorra teatavasti teel. LS keelab ilma maaomaniku loata sõita teelt välja (metsa alla telkima jms). Ka ei tohi auto pesemiseks sõita veekogusse ega
populatsiooni ellujäämus ja viljakus. 30.Levik ja migratsioon. Levimine. 1. Kirjeldab viisi, kuidas indiviidid eemalduvad üksteisest. Nt noorloomad karja juurest; 2. Populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Nt loomadel invasioon ja migratsioon. Migratsioon ehk ränne – liigiisendite (massiline) suunatud liikumine ühest paigast teise. Aastaajaliste ilmastikumuutuste poolt põhjustatud ränne (nt rändlinnud), loodetest tingitud ränne, sigiränne (nt siirdekalad); immigratsioon ja emigratsioon. Võõrliikide invasioon. 31.Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. Keskkonna kandevõime (keskkonnamahutavus) on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toit, pesapaigad) samal määral kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni keskmine iive on 0. 32
Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väline koostöö Koostöö erinevate ettevõtete ja nende töötajate vahel. Välise koostöö osapoolteks on enamasti tarnijad, kliendid, logistiliste teenuste osutajad ja muud erinevad koostööpartnerid Väliskulud (välised keskkonnakulud) Transpordiga seotud kulude liik, mis on põhjustatud peamiselt keskkonna saastamisest, mürast, ilmastikumuutuste kahjulikust mõjust, liiklusummikutest ja liiklusõnnetustest. Väliskulud ei kajastu üldjuhul toote hinnas. Nii transporditeenuste osutajad kui ka teenuste ostjad ei ole tihti teadlikud selliste kulude olemasolust. Selliste kahjulike keskkonnamõjutuste ulatust on võimalik hinnata rahalises väärtuses Valmistoodang Valmistoodang on selline toodang, mis on läbinud täielikult tootmistsükli ühe ettevõtte piires, mis on täielikult
Roheline raamat inimtegevuse tagajärjel ohustatud või hävivate taimekoosluste loend, sellekohase punase raamatu vähekasutatav nimetus. Ruderaaltaimed prahi(paiga)taimed, umbrohud. Rändrelikt jäänukliik, kes on kunagisest refuugiumist välja rännanud ja kelle praegune levila on pagulast märksa suurem. Eesti rändrelikte on jugapuu. Ränne migratsioon, loomade korrapärane, geneetiliselt programmeeritud kohavahetus. Eristatakse aastaajaliste ilmastikumuutuste põhjustatud rännet ja sigimisrännet; viimane toimub ainult üks kord elus (siirdekalad). Röövloomad kiskjad, röövkalad, röövlinnud ja röövputukad. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. Saasteaine reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaines vm. Tähtsaimad gaasilised s-d on SO2, NO, NO2, CO, HF, NH3, H2S, O3 ja süsivesinikud, tahked s-d on näit. tolm, tuhk, tahm ja metallide hapendid.
annaabi.ee 
