Religioossetel eeldustel põhinevad teooriad tunnistavad ülipositiivse õiguse olemasolu, mille keskmeks on jumalik olend. Inimesel kui Jumala näo järgi loodud on väärtus iseeneses ning loomuõigusest tulenev sünnipärane väärikus. Loomuõiguslike teooriate 3 traditsioon on pärit antiikajast, stoikute ja Aristotelese filosoofiast. Keskajal jätkas traditsiooni Aquino Thomas. Peale Grotiust ja Pufendorfi on traditsioon ilmalikustunud. Järgnesid püüded leida loomuõiguse ja inimõiguste allikas inimese sotsiaalsest ja ratsionaalsest loomusest. Selle teooria kohaselt on loomuõigus sõltumatu seadusandlikust fiat'ist, eksisteerides isegi juhul kui me eeldame, et Jumalat pole olemas. John Locke'i sõnastatud loomulike õiguste teooria kasutati nii Ameerika kui ka prantsuse revolutsiooni käigus. Teooria järgi on indiviididel inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu [Zajadlo 2001, lk 25].
2) Religiooni ja õiguse vahekord Õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). Varajasel epohhil hõlmab fas laia valdkonda- kriminaalkuriteod, abielu sõlmimine, adopteerimine- kõik see oli religiooniga seotud. Õiguse kujunemise allikaks oli tava. Religioon ja õigus ei ole rangelt eristatud. Nt matusekomme oli väga detailselt kirjeldatud, kuhu ja kuidas matta, tavaõiguses oli ära märgitud. Seadused oma aja kohta modsad ja suured osas ilmalikustunud. Kui mingi üleasumise korral ette nähtud surmanuhtlus, siis samuti seotud religiooniga, sest sellisel juhul kurjategija justkui ohverdati jumalatele. Surmamõistmist esines palju. Pax deum- rahu jumalatega. Surmanuhtlusega nii8elda päästeti kogu kogukond. 3) Keisririigi aja õigus Eristatakse tsiviil- ja kriminaalõigust. Tsiviilõigus- peakohtunikuks on keiser, kes võib kas ise otsuseid langetada või anda volitused edasi mõnele magistraadile või ametnikule. Päevavalgust
linnades ( Magna Craecia). Need seadsed sisaldasid ka valuseadusi ja tavaseadusi, seal oli kindlasti palju uuendusi. See jäi õiguslikuks seaduseks vabariigi aja lõpuni. Religioon ja õigus ei ole veel omavahel eraldatud ( matusekomme – oli detailselt kirjeldatud, kuhu võis matta jne). Need tavaõigused ulatuvad raugele rooma riigi kuningaaega. Kokkuvõttes on need seadused oma aja kohta ikkagi moodsad ja on väga ilmalikustunud. Kõige suurem kuritegu pater familiase vastu käe tõstmine. Tapmine on see, kui ohverdati keegi jumalale. Kui keegi paneb toime kuriteo, siis ta ei kuulu enam inimeste sekka ja peab minema jumalate juurde. Surmamõistmist esines palju. Kui keegi pani kuriteo toime siis tema tegu on rüve, ta kuulutati saceriks ehk lindpriiks, ei olnud kohustust teda tappa, aga teda võis ükskõik kes tappa. Kurjategija ähvardas kogu kogukonda ja pax deorumit (jumalate rahu, lüh. deum)
Ehitustegevus hoogustus teisteski keskustes, eriti Milanos, Sienas ja Roomas. Viimane sai juhtivaks kultuurikeskuseks kõrgrenessansi ajal. Kõrgrenessansi alguseks olid Itaalia linnakommuunid kaotanud oma juhtiva seisundi ning nende asemele oli tekkinud suured vürstkonnad, mille residentsid nüüd kultuurikeskusteks kujunesid. Humanismi ideede ja renessansi levik tõi kaasa uuendusi ka kirikuriigi pealinna Rooma kunsti ja kultuuripoliitikas, mida suunasid paavstid.Et oma ilmalikustunud esindusvajadusi rahuldada, kutsusid nad Rooma maa silmapaistvamad ja universaalsemad mehed, kes suutsid paavstide silmis ausse tõsta antiikkultuuri (Muide, see päästis ka antiikse Rooma lõplikust laialikandmisest). Üheks peamiseks ülesandeks pidasid paavstid uue Peetri kiriku püstitamist. 1506.aastal pandigi uuele kirikule nurgakivi. Tööde juhatamine usaldati Rooma peaarhitektile Donato Bramantele (1444-1514), keda peetaksegi kõrgrenessansi
annaabi.ee 
