sotsioloogia on uuriv teadus, mille üheks väljundiks ongi uuringute läbi viimine. Kui vaadata, mida selle kohta arvavad autoriteedid, siis Võõrsõnastiku järgi on sotsioloogia ühiskonnaõppetus, ühiskonna talitlemist, selle liikmete sotsiaalse käitumise seaduspärasusi uuriv teadus. Vikipeedia järgi on sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt väga lai teadusala. Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise, klasside, mobiilsuse ja religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri kultuurides (ameerika, inglise, saksa, prantsuse, vene jt) sotsioloogia teoreetilisteks allikateks ka
müüki ning ebaõiglaseks võtta eraldi tasu · Ristimise · Matuse · Laulatamise · Püha võidmise... eest · Astus välja kiriku eriseisundi vastu · Leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule · Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise ilmalikustamise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse · Ei andnud armu ka · Kaupmeestele · Liigkasuvõtjatele · Arvustas armulauakoralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist · Leiba said armulaual mõlemad kuid veini vaid vaimulikud · Oli tehhi patrioot · Väljaastumised tehhi keele kaitseks ning toetuseks
3 Hirenymus Bosch- fantastika ja fantasia maalija. Renesansist barokiajastule ülemineja. Ilu ja harmoonia lakkab olemast. Paavstide Avignone vangipõlv (1309- 1377) Lõuna Prantsusmaal 1378-1417 kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur skisma, valitses 3 paavsti. Kiriklik õpetus jaguneb kaheks. Aegamisi lakkab kirik olemast osa inimesest. Renesansi ajastut kutsutakse ka humanismiks oluline on inimene Ilmalikustamise märgid: Muusikas ilmalike zanride ilmumine. Hakkab 14.sajandi keskpaigas määrama kunstmuusika stiili. Konservatiivne ja alalhoidlik stiil Kirik hakkas tõrjuma ilmalikku muusikat. 13.saj keelustati motet. 1324(5) kiriku vastasseid muutub suureks Johannes XXII annab välja ,, Docta Sanatorum'' -> taunib uue stiili kasutamist. 14.saj muutub Euroopa poliitiline pilt. 1328 suri Charles IV dünastia esindaja Edward Valois'e dünastia?
käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. RENESSANSS · Sissejuhatus 14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis iseloomustas Euroopa vaimukultuuri ikka enam, võis tähendada ka kriitilist, või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Ilmalikustamise märgid 14. saj. kunstis, kirjanduses ja muusikas on palju mitmekesisemad. Muusikas väljendub see eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale ja sealjuures sugugi mitte teisejärgulistena. Vastupidi, ilmalik muusika hakkas juba 14. Saj. keskpaigast määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas ilmub sestpeale peamiselt ilmalikes zanrides. Vaimulik muusika võttis konservatiivse alalhoidva hoiaku ning see on säilinud siiani. · Ars nova
käsikirjalised raamatud hävisid. Meieni on säilinud alla 1% nendest tekstidest, mis olid kasutusel tol ajal. Need tekstid on meieni säilinud hilisemate koopiatena. Kultuurimälu järjepidevus tõestab meile seda, et Kiievi periood kuulub ka vene kirjanduse alla. Vanavene periood jaotub omakorda kolmeks: 1. 11. saj 13. saj algus Kiievi periood 2. 13. saj II pool 16. saj tsaaririigi aeg 3. 17. saj 18. saj algus üleminekuaeg, kirjanduse ilmalikustamise periood. Lotman ,,Kultuur ja plahvatus" pöörangulised sündmused, millest saab alguse mingi uus periood, mis pöörab ümber kultuuri eelneva kulgemise. 988. aasta ristiusu vastuvõtmine. Tänu sellele sai alguse idaslaavlaste kirjatraditsioon. Ristiusk võeti vastu Bütsantsist, see toimus enne kirkulõhet. Siiski olid kaks traditsiooni selgelt üksteisest eristunud: lääne kristlik traditsioon (Rooma) ja ida kristlik traditsioon (Bütsants). Suurim erinevus oli keelepoliitikas
annaabi.ee 
