Tänapäevani pole ohverdamine säilinud, püütakse lihtsalt olla jumalale meele järgi oma käitumise ja tegudega. Ohverdamise juures oli tähtis ennustamine, nõidumine ja maagia. Püüti ennustada eelseisva ettevõtmise tulemust ja seda mõjutada ohverdamise ja nõidumisega. Maagi arusaamise järgi olid asjadel ja nähtustel vahel seosed, mida oli võimalik mõjutada. Põua ajal oli vaja ilmaallikad puhastada,suure ja pikaajalised saju puhul aga ummistada. Tähtsal kohal oli ravimaagia, allikast võetus veega raviti silmi, kõrvu, nahka või haigust. Vee eest pidi allikaile ohverdama. Ennustamine ja maagia on säilnud tänapäevani. Ennustamist tegelevad ennustajad, kõige sagedamini on kaartide abil. Maagiaga tegeletakse tunduvalt vähem kui varem, seda teevad nõiad.
Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule poole kukkumine ennustas halba. 2 Maagia oli nõiakunst, nõidus
esimene kala, paadi vettelaskmine, uue paadi vettelaskmisel ohverdamine, haugi veri, söömaohver e. Pea jääb alles ja luustik jääb terveks ja see visati tagasi vette Eri staatuses olevad nimed: Ema ja Emu veekogu nimes: Emajõgi, Emujõgi Ahi veekogu nimes: Ahijärv, Ahja jõgi, Ähijärv, Püha veekogu :Pühajärv Allikad: ilma tegemiseks (Laiusel ilmaallikad), raviallikas, needuseallikas(soove vastupidiselt täitvad allikad) ATMOSFÄÄR ürgmonoteism- juba ammu tundsid inimesed üht jumalat. Kunagi ammu tundsid inimesed üht loojajumalat ja pani valitsema oma pojad ja tütred. Teda ei kummardata aga mäletatakse ja pöördutakse ainult kõige suuremas hädas. (eestikeelne ürgjumala nimi Ilmar ja hiljem Uku) vanamees, vanaätt, vanaisa · Ürgjumala atripuudid: Päike
Kultuslikud allikad (rauaajal, kiviajal?) muutusid väga tähtsaks, kas ravimise vms otstarbel. Hiie allikas, püha allikas, ohvriallikas, silma allikas-parandab silma haigusi. (Palju haigusi, sest elati suitsutaredes) Ohverdati allikatele hõberaha, vaesem kaapis hõberahalt hõbedat. Eluallikas- paar ka Eestis- selle vesi pidi igavesti noorena hoidma ja aina ilusamaks tegema. Ilma allikad tuleb puhtad hoida, siis tuleb ilus ilm. Kui pikkaaega põud, tuleb ilmaallikad puhtaks teha, kui liiga palju vihma, siis risu visata. Eestis 7 viina-allikat, üks õlleallikas. Viin Eestis u 15.saj, tehti Karksi foogti käsul. Liitlemisega seotud muistised Muistsete teede ja sildade jäänused. Laevade, paatide ja ühepuupaatide(1) jäänused. Arheoloogilise uurimistöö metoodika. Uurimistöö : 1. Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine 2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö
puhtad külma vett purskavad allikad, mille juurde oli traditsiooniliselt kohane ehitada kabel ning pühendada see mõnele pühakule või Jumalaemale. Mõned pühad allikad ja järved on säilinud tänini, näiteks Venemaa Novogrudka (Svitjazi järv) või Semenovi linnades (Svetlojari järv) ( 1995: 34-39). Komme kummardada allikatele ja ehitada nende äärde ehitisi eksisteeris ka eestlaste esivanematel. Nad uskusid, et eluallikad annavad noorust ja tervist, silmaallikad ravivad silmahaigusi, ilmaallikad soodustavad ilmamuutust (Eisen 1996: 62). Allikad, mis tulid kingu alt, olid Maaema üsast sündinud ning seega pühad, omasid oma allikahinge, kuulsate allikatele ehitati pühamu, hiljem tehti need juba majadeks, kus hoiti ja uuendati allika austamise küünlaid (Heintalu 2006b:17). Jõgede funktsioon eristus allikate omast: tavaliselt ohverdati neile, et oma tahtmist saada (Eisen 1996: 68). Slaavlaste ja vanade eestlaste eelkristlikus mütoloogias oli jõgi hauataguse maailma lahutamatu
annaabi.ee 
