11:32 Merovingid Kaunistatud sõjarelvad. Miniatuurmaalraamatu illustratsioon.Raamatue illustreerimisega tegelesid mungad. Põimornamentlinidtaoline riba,veits nagu raam pildi ümber. Iirmiaal loodi palju miniatuure.Kaunistati esittähti. Karolingid Nt.Evangelist Markus.Kunst läks ruumilisemaks,hakati rohkem mängima valguse ja varjuga.Lorschi kloostri värav.Pannakse lõpp antiikkunsti traditsioonidele (v.a. Itaalia). 11:32
Tema õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta suri aastal 154. Seal maeti ta ainsa eestlasena maetud Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 2 Lisaks graafikale tegutses Viiralt ka raamatute illustreerimisega. Aastatel 1923-1925 illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas raamatute illustreerimisel. 3
nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969. aastal omistati Märt Laarmanile aunimetus Eesti NSV teeneline kunstnik. 1950. aastail tegeles Märt Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem. 1960.aastatel hakkas Märt Laarman taas intensiivsemalt maalima, jõudes oma loomingus abstraktsionismi ja sürrealisminigi
"illustratiivseid paneele" (Mucha välja arendatud litograafia tüüp). Nagu tema kaasaegsedki, soovis Mucha teha kunsti populaarseks ja aktsepteerituks kõigi poolt. Seetõttu asutas ta koos Eugène-Samuel Grasset, René Lalique`i, Gallé`i ja Horta`ga Société Internationale de l'Art Populaire`i ning 1898. aastal koos James McNeill Whistler`iga Carmeni Akadeemia. Mucha viljakaim periood oli aastatel 1895-1900. Esikohal olid tema plakatid, aga ta jätkas ka raamatute illustreerimisega ja avaldas mitu seeriat dekoratiivseid paneele. Lisaks sellele disainis ta ka tapeete, mööblit ja ehteid ning ka poe Georges Fouquet`le. Ta võttis endale ka kohustuse dekoreerida Bosnia ja Herzegovina paviljoni, mis äratas ta patriootilise hinge. 1910. aastal naasis ta Bohemiasse ja alustas töötamist oma "Slaavi eepose" kallal. See on 20 üüratust maalist koosnev seeria, mis kajastab slaavi rahvaste ajalugu. 1928. aastal kinkis Mucha seeria Praha linnale. Juba
Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
Looduskirjanduse ja tarbekirjanduse peamine sarnasus seisneb õpetavas-juhendavas suunit- luses; samuti igapäevaelus praktiliselt kasutatavaid näpunäiteid sisal- dava teabe edastamises. Eesti looduskirjanduses on suhteliselt levinud teksti ja foto kombinat- sioon; seesugustel raamatutel võivad teksti ja piltide autorid kattuda (Jüssi 1986; Ernits 2003) või olla ka eri inimesed (Kask 1978; Leito, Õnne- palu 1999). Sageli pole siin tegemist lihtsalt kirjutatu illustreerimisega, vaid fotod seostuvad tekstiga sisuliselt, omades emotsionaalselt ja tähen- duslikult viimasega võrdset rolli. Looduskirjanduse piirid teadus-, ilu- ja tarbekirjandusega on pigem sujuvad üleminekud kui jäigad eraldusjooned. Nii leiab looduskirjandu- se ja teaduskirjanduse piirimailt hulgaliselt teadust populariseerivaid tutvustusi, mis ei põhine autori vahetutel vaatlustel, kuid teenivad ome- tigi lugeja looduse juurde juhtimise eesmärki. Looduskirjanduse ja ilu-
annaabi.ee 
