toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist.
olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad ka maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen Püha Christophorusest. Hiiglasest, kes Kristust üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on Kaarmal kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid. Siin on keskaegne ristimiskivi (13. saj) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15. saj. keskpaik). Kiriku ehteks on aga olnud 1547. a. kirikule annetatud altarisein, mis praegu ootab rekonstrueerimist
grupiliikmete reaalse või kujuteldava kohaoleku tõttu. Nt M Sherif kasutas grupi mõjukuse esiletoomiseks taju-uuringutes tuntuks saanud autokineetilist efekti: Tehes katset ja paludes üksinda panna paikka seinal asuva täpi koordinaadid ja seejärel grupiga koos olles, siis lõpuks esialgne, individuaalselt kujuneud liikumisamplituudi keskmine asendus uuega, grupis kujunenud keskmisega. Eksperiment iseloomustab, kuivõrd suur mõju on grupil tajule, õigemini illusoorsele tajule. Aschi konformisminähtus samuti iseloomustas grupi survet grupiliikmetele. Selgus,et taju allub grupi mõjutustele. Mõjutamine grupis: Mõjutamine on protsess, mille käigus inimesed asuvad 11 suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju. Kolm peamist mõjutusviisi: 1. Veenmine-mõjutamisvõte, mille abil kujundatakse inimeses loogiliste põhjenduste abil uus seisukoht, mispeale tema arvamus või käitumine muutub. Veenmisel kasutatakse argumente. 2
*ajupesu kultuurit ööstus *massimuusikas häirib teda see, et kodanlike vormide lahjem avaldus inimesed ei saa endale õiget muusikat *häirib teda kunstiline konservatiivsus, mitte madala ja kõrge suhe *midagi korrast ära, kui inimest võetakse sõnaõigus *ei salli kunsti, mis esitab ennast väljapoole inimsuhteid *kunstiteoses eneses on sotsiaalsed suhted, mida kohe inimene endale ei teadvusta kunstoteose autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste t õeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEITsidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus v õib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta k õike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline
*ajupesu kultuuritööstus *massimuusikas häirib teda see, et kodanlike vormide lahjem avaldus inimesed ei saa endale õiget muusikat *häirib teda kunstiline konservatiivsus, mitte madala ja kõrge suhe *midagi korrast ära, kui inimest võetakse sõnaõigus *ei salli kunsti, mis esitab ennast väljapoole inimsuhteid *kunstiteoses eneses on sotsiaalsed suhted, mida kohe inimene endale ei teadvusta kunstoteose autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste tõeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEIT- sidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus võib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta kõike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline
annaabi.ee 
