30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud? Muistsete hetiitide müüt, on kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa müüt lohe tapmisest. Kirja pandud 2. aastatuhande teisel poolel eKr. Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Niisiis peegeldab Illujanka müüt Anatoolias II at eKr peetud uue aasta rituaalseid purulliyaš-pidustusi.
Sazonovi artikli järgi] seotud? Kuulub Anatoolia aladel elanud hetiitide pärimusse. Kirja on see lugu pandud II aastatuhande teisel poolel eKr. Müüt (see vastasseis) toimus ise umbes 2000 aastat eKr. Illujanka müüdi peamine idee seisnebki jumal Tesubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia tormi- ja äikesejumal Tesubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tesubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tesub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse
Sazonovi artikli järgi] seotud? Muistsetel heteiitidel oli kangelane-tormijumal Tešub. See on ilmselt kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa päritolu müüt lohe tapmisest, mis onpärit teisest eelkristlikust aastatuhandest Anatoolia aladelt. Müüdi peamine idee seisneb jumal Tešubi ja lohe Illujanka vastasseisust, kusjuures tänapäeval tõlgendatakse tormi-ja äikesejumal Tešubit kui kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina ning lohe Illujankat talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja heteiitide kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ja Tešub saab omakorda jagu Illujankas ehk kevad talvest. 31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?
vastasseisust? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt (V. Sazonovi artikli järgi) seotud? Muistsete hetiitide (indoeuroopa päritolu, läksid u 2000 eKr Türgi aladele, varem asusid Lähis-Idas) müüt, on kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa müüt lohe tapmisest. Kirja pandud 2. aastatuhande teisel poolel eKr. Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Lohe oli püha loom Egiptuses.Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest. Niisiis peegeldab Illujanka müüt Anatoolias II at eKr peetud uue aasta rituaalseid purulliyaš (purulei)-pidustusi