Protsentides oli see vähem kui 5%. Lääne suunda lahkumine Eestist oli nõukogude ajal äärmiselt keeruline ettevõtmine. 1955. aastani oli eestlaste põhimõtteliselt ainuke seaduslik võimalus välismaad külastada kaugsõidu kauba- või kalalaeva meeskonda kuulumine. Suurem osa okupeeritud Eestist väljapääsenuid olid välja abiellunud. Suur grupp sai ka ümberasumisloa juutidena või juudisugulastena. Üks viimaste seas oli suur grupp vanemaid inimesi, keda lasti omaste juurde. Illegaalseteks lahkumise võimalusteks olid maa- ja merepõgenemised ning ärahüppamised turismi-, spordi- vm gruppidest. Aastatel 1975-1985 võis kokku olla läände pääsenuid umbes 1000 eestlast. Arvatakse, et neid oli siiski rohkem. Ärahüppajate puhul oli tavaline see, et neil olid sugulased läänes, kellel oli võimalik neid aidata. Põhilised sihtpunktid olid Rootsi, USA ja Kanada. Ametliku NL-i statistika järgi lahkus Eestist ajavahemikul 1956-1989 lääne suunas 29650 inimest
(motiveeritud valiku mudeli alusel)? Põhjenda lühidalt oma seisukohta 7 Uimastid 15-16-a (I) Laura, Kristi, Kaie + 5.Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks ehk narkootikumideks. Too mõlemale alaliigile 2 näidet. 8 Opoidasendusravi Andres, Ruta, Marju + 6.Millised tegurid mõjutavad sõltuvuse väljakujunemist (nimeta 3 laiemat)?
kriteeriumist kahele: · omab võimet suurendada või suurendab sportlikku sooritust, · omab potentsiaalset või tegelikku terviseriski, · on vastuolus spordi vaimuga. Dopinguained saab manustada suu kaudu, neid võib süstida, kasutada ninaspreina, geelina ja isegi nahale pandavate plaastritena. Et need bioloogilised ergutid diskrediteerivad spordi mainet, kuna annavad kasutajaile pelgalt andele ja treeningutele lootvate sportlaste ees eeliseid, on suurem osa steroide kuulutatud illegaalseteks. Sellest hoolimata lisandub igal aastal dopinguainetega patustajate nimekirja uusi paljastatud sporditähti. Kuid paremate tulemuste ja võitude nimel oma tervise ja renomeega riskijail tuleb tihti oma petturliku auahnuse eest maksta kõrget hinda pöördumatute kõrvalnähtude põdemise läbi. NÄITEID KEELATUD AINETE NIMEKIRJAST Stimulaatorid: amfetamiin, efedriin, fenüülpropanoolamiin, kofeiin, kokaiin, metamfetamiin, pipradool, pseudoefedriin, terbutaliin jt.
midagi 17) Mis on eneseteadvus? Eneseteadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. * Ärkvel olek eneseteadvus on kõige suurem * Iseeneslikud teadvuse seisundid unistused, unenäod, uni sisemiste jõuvarude taastaja * Sensoorne derivatsioon välismaailmast saadav info on vähenenud 18) Mis on uimastid, nende liigid Uimastid on psühhoaktiivsed ained( seened, alakohol, ravimid, kohv), mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Uimasteid saab kuritarvitada. * Depressandid alkohol, oopium, heroiin, morfiin, kodeiin Vähestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavat reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. * Stimulandid kofeiin, nikotiin, kokaiin, ecstacy, MDMA, amfetamiin Stimuleerivad KNS'i, tõstavad südamelöökide sagedust, vererõhku, lihaspinget. Paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad (ecstacy võib põhjustada paranoiat).
Kuidas ära tunda alkoholisõltlast? Suurenenud on alkoholikogused ja sagenenud kasutamine. Hommikust peale joomine, pohmelli puudumine. Väldivad lähedastega kontakti Meeldib olla seal, kus on alkohol. Töökoha kaotused Salatsemine, oma pudelite peitmine. Depressioon, isutus, värisevad käed. Narkosõltuvus. Uimastid on psühhoaktiivsed ained, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Depressandid 5 alkohol, oopium, heroiin, morfiin, kodeiin. Stimulandid kofeiin, nikotiin, kokaiin, ecstacy, MDMA, amfetamiin Hallutsinogeenid: marihuaana, LSD, meskaliin Narkosõltuvuse tekib tavaliselt uimastite tarbimise tagajärjel. Kõik narkootilised ained tekitavad sõltuvust. Nagu enamus sõltuvuste puhul saab asi siin ka alguse proovimisest. 5 http://www.narko.ee/mis-on-narko/ (18.03.17) Seletatud lahti, mis on depressandid, stimulaatorid ja hallutsinogeenid.,
· Organisatsioonilisteks, st infrastruktuuri arendamise ning säilimise tagamisega seotud kuludeks on terroristliku võrgustikuga seotud heategevusorganisatsioonide toetamine, massimeedia kasutamise ning ülalhoidmisega seotud kulud jms. Näiteks on terroristlikud ühendused prakstikas toetanud ning ka omanud televisioonikanaleid, et oma sõnumit levitada. Üldjoontes jagunevad ka finantsallikad kaheks: · Illegalsed · Legaalsed Illegaalseteks allikateks on kuritegevus(nt narkokaubandus, väljapressimised jne). Legaalsed allikad on näiteks heategevusorganisatsioonid ehk kasumit mittetaotlevad organisatsioonid, sest üldjuhul on neil avalikkuse usaldus, globaalne tegevus ning nende regulatsioonid ei ole nii ranged nagu finantsinstitutsioonidel. Samuti kasutakse terroristlike aktide finantseerimiseks sageli legaalsete ettevõtete tulu. Nimetatud oht on suurim sularahaintensiivsete ettevõtete korral, kus tegeliku ning