o(jano,tego), valdav i-mitmus(puil), illativ -he,-de(kohtude,kohtuhe), inessiv -n,-h,- hn(jalan,jalah),keskvõrre -mb(suuremb), pöördelõpud puuduvad(tii anni, tii annassi), da- infinitiiv(tuvva, istu), domineerib i-lihtminevik(ma võti, ta elli) Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused südaeestis sisekadu, lõpukadu, i-e diftongides, vokaalharmoonia puudub, vältevaheldus esineb, ng:ng:lõng:lõngad, palatalisatsioon, gbd vokaalide vahel(tuba), illatiivis geminatsioon(tuppa). Kirderannikul sisekadu osalt toimumata(kandama,raudane), lõpukadu osalt toimumata(metsa,poika), i säilinud(poig,poika), ä-harmoonia säilinud(tüttär), vältevaheldus puudub(must,mustad), ng:nn:lang:lannad, palatalisatsioon puudub, kpt vokaalide vahel(tupa), geminatsioon puudub(tupa). Südaeestis essiiv puudub, valdav -de mitmus, eitusverb ei pöördu, aga kirderannikul essiiv: nuorena, valdav -i mitmud(oravi, kalo), eitusverb pöördub(en, et, ei, emme).
rootsipärased murrakud: o ä – 3; o ir – är, nt käroma; o õ – ö, nt völG ‘võlg’ ; o objektikäänete kasutus on muutunud: ta oli enese metsa joost ‘ta oli metsa jooksnud’; o tõlkelaenulised fraasid minu eest ‘minu arvates’; Edelarühm Lihula, Karuse, Hanila, Varbla, Mihkli, Tõstamaa ja põhiosa Audru kihelkonnast; Siirdemurrak saarte ja läänemurde vahel; Ühisjooned saarte murdega: o puudub palatalisatsioon i ees; o illatiivis se-lõpp, nt taluse; o sisekaolised de-tunnusega mitmuse tüved, nt koerDe ‘koerte’; o lugema- ja nägema-tüübid mitmuse 3. pöördes TA vormid, nt luGeBaD ‘loevad’; o a-tüveliste 2-silbiliste pika esisilbiga verbide vormid on sisekaolised, nt lenDvaD ‘lendavad’; o n-lõpuline nud-partitsiip, nt tuln ‘tulnud’; o verbide 1. pöörde lõpust on n kadunud oleviku ja lihtmineviku vormides, nt anna ‘annan’;
· Vokaalharmoonia puudub · i säilinud: poig/poika, aid(a) · Vältevaheldus esineb · ä-harmoonia säilinud: tüttär · ng:ng: lõng:lõngad · Vältevaheldus puudub must: mustad · ng:nn: lang:lannad · Palatalisatsioon · gbd vokaalide vahel: tuba · Palatalisatsioon puudub · Illatiivis geminatsioon: tuppa · Kpt vokaalide vahel: tupa · kl, kr > el, er: nõela, naerab · Geminatsioon puudub: tupa · sse-illatiiv · kl, kr > ul, ur: neul(a), naura · Esinevad je-illatiiv: sotaje ja lõputa illatiiv: · essiiv puudub sütäme
Heas Tartu murdes kirja pandud tekst, peetakse eeskätt vormistikult rahvakeelelähedaseks. "WT" ilmumisega jõudis lõunaeesti kirikukirjandus põhjast ette. Iseloomulikud jooned: ,,WT" ortograafia on lihtsustatud, aga Stahli kirjaviisist pole veel loobutud: esinevad võõrtähed: y, ck, ch, sch, ß, tz; kinnises silbis h kui vokaalipikendaja; piiblinimede eestistamine. Lõunaeestilised häälikkujud, esineb ebajärjekindel vokaalharmoonia, lõunaeestilised rohked sisekaolised vormid. Illatiivis lõunaeestilised lõpud -he, -tte, inessiivi lõpus n, komitatiivi lõpp ga on sõnaga nii kokku kui lahku kirjutatud.Lõunaeestilised pronoomenid, sõnad, partitsiibid. Tüvemitmuse vormid. Olema-verbi ainsuse oleviku vorm om. Rikkalik rahvakeelelähedane ja arhailine sõnavara. Võõrapärane lausestus, sh artikkel se. Teos keelati 1691 ja korjati käibelt. 8. 17.saj lõpu põhjaeesti kirjakeel
annaabi.ee 
