Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on heksameeter, mille tõlkimisel kasutatakse silbilis-rõhulist värsisüsteemi. b. rõhuline ehk aktsendiline. Korrapärastatud pearõhu silpide esinemus värsis. Tugev positsioon, iktus ja mitteiktus. Rõhkur iktuste-vaheline intervall 1-2 silpi, paisur iktuste-vaheline intervall 1 silp. Daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid c. rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv 3. silbilis-prosoodilised süsteemid a. silbilis-rõhuline ehk süllaabilis-tooniline. Korrastatud nii silpide kui tugevate-nõrkade silpide vaheldumine. Trohheus. Värsiühikuks on
pikem) rütmi algüksus on üks silp -rütmi korrastusalused: silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles). rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad. värsisüsteem rütmi korrastusalused 1) silpide arv 2) rõhk 3) välde värsijalg arisis (pikk kriips) - märgib tõus teeis (kaareke) - märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika) x' - iktus (rõhuline positsioon) x - mitteiktus (rõhutu positsioon) (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1 / mitu silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab viimase rõhulise positsioonist (viimik) - rõhutu osa värsitüvest ülejääk intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud)
(3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika) sh iktus (x´) - rõhuline positsioon sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1 / mitu silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab viimase rõhulise positsioonist intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (viimik) - rõhutu osa värsitüvest, ülejääk
ka korrastamatus Meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest Värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp, sh arsis (pikk kriips) - märgib tõusu, sh teesis (kaareke) märgib langust (eelkõige välteliste süsteemide puhul kehtiv, klassika), sh iktus (x´) - rõhuline positsioon, sh mitteiktus (x) -rõhutu positsioon (sobib paremini eest keelesüsteemi ja -vormiga) anakruus - võib olla ka 0, ent enne värsitüve olevad rõhutu positisooiga rõhud (võib olla 1/mitu silpi) värsitüvi - värsi põhiosa, mis algab lugemissilbi rõhulisest positsioonist ja kestab viimase rõhulise positsioonist intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (viimik) - rõhutu osa värsitüvest, ülejääk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
