sügavusest ja A/l=0. Et CAR=K on vooluhulgamoodul ning Q 2B/gA3=Er, siis same
dh/dl=i0-(Q2/K2 )/1-Fr. Kui vool oleks ühtlane, saaks vooluhulka avaldada normsügavuse h0
vastavate ristlõikeelementide kaudu: Q=C0A0R0i0=K0i0, siis dh/dl=i0 1-(K0/K)2/1-Fr, kus K0
on ühtlase voolu vooluhulgamoodul. 8.Vabapinna võimalikud kujud avasängis: Kui
teadaoleva ristlõikega pärilanguga (i0>0)prismaatilises sängis voolab vooluhulk Q, siis võib
esineda 3 olukorda: 1) Ühtlane vool on rahulik (i0<ikr, h0>hkr) ning selle vabapind (N-joon)
kulgeb kriitilist sügavust jälgivast K-joonest kõrgemal. 2) Ühtlane vool on käre (i 0>ikr, h0
Sellisel juhul voolutäide on alati suurem kriitilisest täitest ehk h ˃ h kr; Fr ˂ 1 (rahuliku voolamise voolutingimus). Kuidas põhjakaldega reguleerida voolutüüpi. • Voolutüüp sõltub ka sängi põhjakaldest kõigi teiste parameetrite konstantsel korral. Põhjakallet, mille korral vool muutub kriitiliseks, nim kriitiliseks põhjakaldeks i kr. Kui voolusängi tegelik kalle on väiksem kui ikr on sängis rahulik voolamine ehk i ˂ ikr; h ˃hkr ja Fr ˂ 1. Suurendades renni põhjakallet nii et i˃i kr on voolamine käre ja h ˂ h kr ja Fr ˃ 1. Kui i = ikr on tegu kriitilise voolamisega. 7. Vooluhüpe, selle tüübid ja tekkimise tingimused. • Paisu mõjust allpool AB-s on enamasti rahulik voolamine. St käre voolamine peab kusagil minema rahulikuks voolamiseks. Sellisel üleminekul täheldatakse kiiret voolutäite suurenemist
ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles pinnaseosakesed heljuvad. Tekib niinimetatud ebavesiliiv. Ilmselt tekib selline olukord siis, kui = - u = h - h1 w = 0 ehk h1 = = - w I kr = (3.15) h w w mida nimetatakse kriitiliseks gradiendiks. Nagu selgub, sõltub Ikr ainult pinnase mahukaalust. Järelikult võib "vesiliivaks" muutuda tõusva veevoolu puhul igasuguse terajämedusega liiv- vi kruuspinnas, mitte ainult tolmliiv nagu tavaliselt arvatakse. Piisab kui hüdrauliline gradient saavutab kriitilise väärtuse. Peenemas materjalis on vaid selleks vajalik veehulk väiksem. Jämedamateralises liivas, kui vee juurdevool ei ole küllaldane, langeb rõhkude vahe ja kriitilist gradienti ei tarvitse tekkida. Veeküllastatud
omadustele on skeletil osakeste suurus, kuju, mineroloogiline koostis. Mida kohevas olekus, emin-pinnase e max-lt tihedas olekus (määratakse kuiva pinnaseosakesed hõljuvad ebavesiliiv: peeneteralisem on skelett, seda suurem on vee mõju pinnase omadustele. pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kui selle kaal '= -u=h-h1w=0. ehk ikr=h1/h=´/w=(-w)/ w, mida nim kriitiliseks 1.2.2 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Väga erinev kividest (O 10-neid cm- enam ei suurene. Id mahumasside kaudu: Id=max/*(-min)/ max-min). gradiendiks. See sõltub ainult pinnase mahukaalust. Tõusva veevoolu puhul eid kuni kolloidosakesteni suurus alla 0,001 mm)Pinnaseosakesed: kruusa, liiva, Tihendamisel õhkkuivana on võimalik saavutada liiva max tihedus
Tekib niinimetatud ebavesiliiv. Ilmselt tekib selline olukord siis, kui = - u = h - h1 w = 0 ehk h1 = = - w I kr = (3.15) h w w mida nimetatakse kriitiliseks gradiendiks. Nagu selgub, sõltub Ikr ainult pinnase mahukaalust. Järelikult võib "vesiliivaks" muutuda tõusva veevoolu puhul igasuguse terajämedusega liiv- vi kruuspinnas, mitte ainult tolmliiv nagu tavaliselt arvatakse. Piisab kui hüdrauliline gradient saavutab kriitilise väärtuse. Peenemas materjalis on vaid selleks vajalik veehulk väiksem. Jämedamateralises liivas, kui vee juurdevool ei ole küllaldane, langeb rõhkude vahe ja kriitilist gradienti ei tarvitse tekkida. Veeküllastatud liiva mahukaal
annaabi.ee 
