KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munklu se_rajajad/pFCha_dominicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3.http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6. ,,Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", Argo, 2005 7. "Pühakute raamat Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid" Tallinn ,,Perioodika", 1995 Kristi Tarand 8. ,,Tuna ajalookultuuriajalugu", 2001 9. ,,Tallinna Dominiiklased kloostrimõtisklusi", Tallinna linnaarhiiv TÄNAN KUULAMAST
ka kristlaste pool. aitavad inimestel Jumalaga suhelda. Neid mõlemat mainitakse nii Vanas kui ka Uues Testamendis Tänan Kuulamast! Kasutatud kirjandus Michael McMahon "Pühakud; Kunst, ajalugu, ilmutused." Varrak Kristi Tarand "Pühakuteraamat nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid" http://marques.silvaclan.net/wp-content/uploads/2010/09/Gabriel_lg.gif http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/inglid/taevalikud_inglid.php http://www.angelfocus.com/archangels.htm http://suleke.blogspot.com/2008/01/peaingel-gabriel.html http://angelgabriel.blogspot.com/ http://www.humanitiesweb.org/human.php
_Peter%27s_Church_( disambiguation) http://www.wga.hu/ PÜHA PAULUS ‘ PAAVLIPÄEV 25 jaanuar on paavlipäev ehk Püha Pauluse päev Kristlikus kalendris Pauluse ümberpööramise püha Sauluse ristiusku pööramise päev, mil ikka ja jälle võib küsida: ‘’Kas võib Saulist Paulus saada?’’ KELLE VÕI MILLE PÜHAK? Telgivalmistajad Sadulasepad Misjonärid Pühakult palutakse abi mürkmadude vastu IKONOGRAAFILISED EMBLEEMID Masaccio Raamat „Püha Paulus” „St Paul” Pärgamendirull tema kirjadega1426 Mõõk Domenico Beccafumi „Püha Paulus” „St Paul” u 1515 NOOR SAULUS Saulus sündis Tarsuses juudiperekonnas, 3. aastal Tarsuses sündinuna oli Saulus automaatselt Rooma kodanik Haridustee kulges Jeruusalemmas Õppis telgitegijaks
- 4. KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munkluse_rajajad/pFCha_domi nicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3. http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6. ,,Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", Argo, 2005 7. "Pühakute raamat Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid" Tallinn ,,Perioodika", 1995 Kristi Tarand 8. ,,Tuna ajalookultuuriajalugu", 2001 9. ,,Tallinna Dominiiklased kloostrimõtisklusi", Tallinna linnaarhiiv 6 -
kuulunud mitte kunsti, vaid kultusse valda. Keskendub ikoonikunstile, erinevatele arengutele Läänes ja Idas, ikonoklastiale ja ikonoduuliale. Kritiseerib traditsioonilist kunstiajalugu, mis ei suuda adekvaatselt uurida pilte enne kunsti-kategooria sündi uusajal JEAN-CLAUDE SCHMITT (sünd.1946) Keskaja visuaalkutluuri uurija, kes on viimastel kümnenditel väga aktiivselt ja tulemuslikult tõstnud ikonograafilised allikad ajaloolase töös esiplaanile. Keskaja imago-kultuur Keskaja Euroopa kultuur kujutas endast omanäolist imago-kultuuri, kus pilt etendas olulist rolli kolmas tähenduses: 1) Inimene kui pildiline olend Piibel: inimene on loodud ad imaginem Dei(Jumala näojärgi; otsetõlkes "Jumala kujutise/pildi järgi) 2) Kristlus kui pildireligioon: piltide suur tähtsus kristluse kujunemises ja arengus. 3) Kristlus kui visioonikultuur: nägemuste ja unenägude suur tähtsus
Kõige hüperrealistlikum portree ei ole oma referendiga sarnane ei faktuuri, liikuvuse, mahu jne järgi. Isomorfism ei ole ka lahendus, kuna sõltub kultuurilistest eelistustest. Kui ikoonilisel märgil ka on referent, siis see referent ei ole "objekt, mis on võetud reaalsusest, vaid alati kultuuri sünnitis" (grupp ). Eco toob välja visuaalsete kujutiste kodeerimise mitmetasandilise struktuuri: vastuvõtu äratundmise edasiandmise tonaalsed ikoonilised (figuurid, märgid, seemid) ikonograafilised maitse retoorilised stilistilised alateadvuse koodid Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad". Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt,mis on eriti selgelt väljendatud Aquinase Teoloogia summas, kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. Taolisele järeldusele jõudis Eco, fnalüüsides J.Joyce modernistlikku poeetikat ja avangardi esteetikat
korrapärastatud maailma juurde. Üks esimesi vaenlast lööva vaarao kujutisi pärineb juba IV aastatuhande lõpust. Kord taandudes tagaplaanile, kord esile tõustes saab see ikonograafiline motiiv vaarao kujutamisel üheks tähtsamaks. Egiptuse kaitsmise püüdega seostub soov võimaluse korral "laiendada" tsivilisatsiooni uutele aladele. Seda tingisid kaubanduslikud huvid ja kariloomade ning tooraine vajadus". Sõjakäikudest Aasiasse jutustavad peamiselt ikonograafilised allikad. Eriti olulised on Egiptuse kirdepiiril asuva Siinai poolsaare kuningaraidkirjad ja reljeefid, mis loodi sõjalis-töönduslike ekspeditsioonide ülemate käsul. Enamasti ei kajasta nad ekspeditsioonide käigus toiminud sündmusi, vaid annavad nappide ja stereotüüpsete ütlustega teada rohkearvuliste vaenlaste hävitamisest. Eraldi ikonograafilist analüüsi vääriksid need Siinail olevad reljeefid, millel kujutatakse kinniseotud asiaadi hukkamist. Vang
annaabi.ee 
