Paikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Päikesepaneeli ehitus Päikesepaneeli ehk PV paneeli (photovoltaic) võib ehituselt võrrelda pangakaardiga, mis kihtidena kokku laotud ja pressi all lamineeritud. Kihte on viis: Peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaas; Polümeerist kilematerjal; Omavahel ühendatud päikesepatarei elemendid; Polümeerist kilematerjal; Alusmaterjal, milleks on tavaliselt plastikust plaat. Päikesekiirguse liigid
Polaarjoonte vahele tekib polaaröö ja polaarpäev Polaaröö ausub allpool ja polaarpäev asub üleval. Poolustel kestab polaaröö 6 kuud ning polaarpäev ka 6 kuud. Maa kaldu asetsev telg määrab selle, kui palju mingi koht valgust ja soojust saab. Kui tänu päiksele Maa muudkui soojeneb, siis miks pole see siiani üle kuumenenud? Loomulikult sellepärast, et öösel ja külmal aastaajal maapind jahtub ja kiirgab soojust maailmaruumi tagasi. Kuid need alad, kus on päikesekiirguse hulk suurem, peaks sealne kliima siiski aina soojenema. Sama vastupidi väheste päikesekiirte langemisega. Siin mängib suurt rolli õhkkond: liikuv õhk ja ookeanide hoovused jaotavad soojust ümber ja vähendavad temperatuuri erinevus Maa eirnevates paikades.
REFETAAT TEEMAL: "OSOONIKIHI HÕRENEMINE.PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS, KIIRGUSBALANSS. KASVUHOONEEFEKT." HAABERSTI VENE GÜMNAASIUM 11 KLASS MARINA MARTSENKO Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile, moodustades Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad?
lühipäevataimedeks. Parasvöötmes ulatub taimede vegetatsiooni ajal (suvel) päeva pikkus kuni 18. valgetunnini ja sellega kohastunud taimi nimetatakse nn pikapäevataimedeks. 2 .Temperatuur Kõikidele organismidele on temperatuur oluline. 1) Vesi peab olema kasutatav. Alla 0 kraadi on vesi kasutamatu. 2) Organismis toimuvad reaktsioonid vajavad kulgemiseks teatud temperatuuri. Mõlema puhul on ka erandeid. Temperatuur looduses on otseses seoses päikesekiirguse hulgaga. Parasvöötmes on astronoomilise aastaaja ja benoloogilise aastaaja vahel teatud nihe, enamasti meie laiuskraadil umbes üks kuu. Sõltuvalt laiuskraadist käituvad organismid erinevalt. Lähistroopilistes vööndites kaitstakse organismi liigse päikesekiirguse eest. Organismidel on selleks rida kohastumusi nt taimede lehed on hõbekarvased, mis peegeldavad osa päikesekiirgusest tagasi ning esineb ka suvine lehtede varing, loomadel suvine diapaus.
Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10
elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada. Mida enam ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam s�nteesib nahk MELANIINI ning seda pruunim on naha jume. P�ikesekiirguse m�jul s�nteesitakse nahas D-vitamiini, mida on vaja luustiku arenguks. Ultraviolettkiirgus v�ib p�hjustada nahav�hki, enneaegset vananemist. Kaitsta saab end sobiva riietuse, kaitsekreemidega ning mitte p�evitades keskp�eval. LUUD -u 200 luud, mis on �hendatud luustikuks LUUSTIK e skelett - omavahel seondunud luud -koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine, �mbritsevad ladestunud kaltsiumisoolad
olevad ferromagneetilised mineraalid võivad orienteeruda vastupidiselt. Olenevalt siis antud ajahetke maa magnetpooluste polaarsusest. Tulemuseks näeb ookeanipõhja geomagnetiline pilt triibuline välja. Kliima muutuseid Maal ei põhjusta Päike mitte ainult Maa magnetvälja nõrgenemise tõttu vaid ka Maa ümber Päikese tiirlemise orbiidi parameetrite perioodiliste muutuste tagajärjel. Maa telje kalle ja tiirlemine ümber Päikese määravad ära maapinnalähedasse atmosfääri jõudva päikesekiirguse hulga. Päikeselt tuleva lisa energia globaalset jaotumist mõjutab suur ookeanikonveier, ookeanide tsirkulatsioon omab omakorda tugevat mõju kliimale. Teadlased usuvad, et ookeanikonveieril on kaks stabiilset asendit ning suured kliimamuutused leiavad aset ajal, mil toimub üleminek ühest asendist teise. Mis sellist asendimuutust põhjustab on siiani ebaselge. Maa orbiidiga seotud muutused toimuvad aga niivõrd pikaajaliselt, et inimesel ei ole võimalik neid muutusi tajuda
kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. • Tekivad: Atmosfääri osakesi ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. • Kiirgub valguskvant – virmalised. MIS ON ILM, KLIIMA JA ILMASTIK? • ILM – atmosfääri seisund kindlal ajahetkel. • KLIIMA – paljude aastate (aastakümnete) lõikes antud kohale iseloomulik ilmade režiim. • ILMASTIK – ilmade iseloomustus suhteliselt pikemal ajavahemikul (mõni kuu või aasta). PÄIKESEKIIRGUSE JAOTUMINE PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS • Otsekiirgus – osa kiirgusest jõuab päikeselt paralleelsete kiirte kimpudena otse maapinnani. • Hajuskiirgus – osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. • Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. • Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. • ALBEEDO – aluspinnalt tagasipeegeldunud valguse suhe pinnale langenud kiirgusesse
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal.
Maa soojuskiirgus Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub · Koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusesst horisondil · Osoonikihist · Öö ja päeva pikkusest pilvisusest · Atmosfääris olevast veeaurust · Aluspinna omadustest (neelab/peegeldub) Üldine õhuringlus - atmosfääri haarav püsiv õhuvoolude süsteem · TUUL õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest.
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al
Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust
annaabi.ee 
