Sisu ei saa tõsiselt võtta, sest kui nn arv ei riimunud järgmise reaga, siis pandi see arv, mis riimuks. Liivimaa noorem riimkroonika (1315-1348) (14saj)- samuti Liivi ordut ülistav ametlik teos, milles ei leia armu välisvaenlased- venelased ja leedulased ega ordu rivaalid Vana-Liivimaal. Kroonika sisaldab andmeid Jüriöö ülestõusu kohta. 1956 Sulev Vahtre ümber töötatud, käsitlus. Jüriöö ülestõusust ja selleaegsetest sündmustest Viljandis. Näljahädast ja ikaldusest. Vahtre tõestab, et Viljandis nimetatud rahutusi ei toimunudki. Balthasar Russowi (1578) alamsaksakeelne ,,Liivimaa provintsi kroonika" (1578,1584) jälgib sündmusi 12.sajandist kuni aastani 1583, mil sõlmiti vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. Rootsimeelne ja talupoegadesse hästi suhtuv autor väljendab Tallinna linnakodanike vaateid ning kritiseerib baltisaksa aadlit, keda kohati lausa vihaselt ründab. Russowi kroonikas on eriti väärtuslik
kõik need positiivsed arengud lõpetas 1669. a näljahäda ja 16951697 olnud nn Suur nälg (vt lk 115), kus suri 20% rahvastikust, teadaolevalt kõigi aegade laastavaim näljahäda Eestis kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696. a veel märkimisväärseid viljavarusid, toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem; sel ajal, kui "riigi viljaaidas" surid inimesed massiliselt nälga, veeti siit vilja välja Rootsi ja Soome, kus valitses samuti ikaldusest tingitud nälg Põllumajandus: mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle tuhatande, jäädes selliseks kuni 20. sajandi alguseni mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut, Eestist sai põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada, kõige enam kasvatati rukist, põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis, põllud jagati talude vahel pikkadesse
Lisaks pidid eestlased osalema teede, sildade, kirikute ja linnuste ehitamisel, tegema kohtupäevadel aadlikele kingitusi, tasuma mitmesuguseid trahve jne. Veel tuli ülal pidada preestrit ja tasuda kirikukümnist (1/10 kümnisest). Talurahval keelati meresõit ja kauplemine. Kõiki neid makse koguti vasallide poolt ehitatud keskustes ehk mõisates. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-1345 ÜLESTÕUSUS EELLUGU 14.saj algul halvenes eestlaste olukord kiiresti. Mitmel aastal tabas maad ikaldusest tulenev näljahäda, kiiresti kasvasid koormised, eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt. Keeruliseks 10 muutus ka poliitiline olukord. Taani kuningas oli otsustanud talle kuuluvad Põhja- Eesti valdused müüa Saksa ordule. See ei meeldinud kuninga vasallidele, kes kartsid ordu alluvuses kaotada oma laialdased vabadused
sobivast maast. Massilise kolonisatsiooni põhjust tuleb seega otsida Kreeka emamaa suhtelisest ülerahvastatusest, millele viitab kaarheoloogiliselt tuvastatav elanikonna kasv 8. sajandil. Oma osa mängisid tõenäoliselt ka Kreeka kogukondade sisemised vastuolud, 9 eriti tülid ülikute vahel. Hilisematest allikatest tuntud lood kolooniate asutamisest räägivad sageli ikaldusest ja näljast kodumaal, samiti koloonia asutamisest kas kuriteos süüdistatu juhtimisel või sisevõitluses vastastele alla jäänud kogukonnaliikmete poolt. Enamuse lugude järgi küsisid väljarändajad eelnevalt nõu Delphi oraaklilt, mis sobib arheoloogia andmetega Delphi tähtsuse tõusust just 8. sajandi teisel poolel. Esialgu said kolonisatsiooni peamiseks lähtekohaks Itaalia ja Sitsiilia ning initsiaatoritena paistsid taas silma Euboia elanikud. Ischia saare euboialastest asukad
annaabi.ee 
