vesiveskeid; rikkalikult metsa; mägede põu varjab endas mitmesuguse väärtusega metalle; mägede nõlvad sobivad põllumaaks; karjamaid, kus kitsed ja lehmad toitu otsivad jne. Et inimene seda kõike loodusest saaks, peab ta vaeva nägema. Tuleb lihtsalt kogu oma tahe jõud mängu panna ning tegutsema hakata. Teenides maad, annab see hiljem mitmekordselt inimesele kõike head ja paremat vastu. Võrdlen Geisslerit Iisakuga: Erinevalt Iisakust oli Geissler rahutu hingega veidrik, kes polnud loomult halb ega hoolimatu, aga oli pidevalt kusagile teel. Ta oli rändaja, Iisak aga paikne. Geissler oli see, kes tõi välismaa uudiseid ja aitas Iisakut tema pikaldase taibu korral. Nad olid tegelikult ka üsna sarnased. Geissler nagu ka Iisak oli heatahtlikult otsusekindel. Geissler hindas Iisakut tema maa armastuse pärast väga ning aitas teda nii kuidas vähegi võimalik. Ainukesed, kes Geisslerile sealt
ja heasüdamlik. Ta tappis ka oma tütre, kellel oli juba sündides jänesemokk. 3.Talle tehti operatsioon, jänesemokka enam ei olnud, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, naine sai aru,et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks. 4. Alguses oli arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist, mõistis ta, et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal. Hakkas oma mehele heaks naiseks
Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, ning naine sai ta aru, et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma mehele heaks naiseks, seekord siis ka ilusaks. Ingeri muutumised raamatu jooksul. Ta oli alguses arg, kuna arvas end olevat kole, peale Iisakuga elama hakkamist , mõistis ta et sisemine ilu on omaette väärtus. Peale vanglat oli ta hoopis teine inimene, kuna ta sai lahti oma jänesemokast, tõusis temas tahe oma noorust nautida ja kombeid muutma hakata. Vanglast vabanedes oli ta peen linnadaam. Kombed andsid ka soovida. Inger arvas, et on paremat väärt ja pettis oma meest. Mingil hetkel Iisak karistas teda ja naisel tuli mõistus pähe. Naine läks maale tagasi ja sai aru, et tema koht on seal. Hakka soma mehele heaks naiseks
võtma. Iisaku talu lähedusse rajas Suurkantsi talu noor rikkur nimega Aaron. Ta lasi kõik hooned vanast kohast aasa võtta ja uues püsti panna. Siivert oleks võinud ka tööst osa saada, kuid tal oli ka kodus tegemist. Tulid kaevandusega seotud mehed. Gustavi nimeline mäetööline aitas Iisaku talus lauta ehitada Mäetöölised käisid mõnda aega Aaroni ehk Aronseni kaupluses, kuid kui nad lahkuma hakkasid, pidi poeomanik selle üle oma pead vaevama. Koos Iisakuga mindi mägedesse proovikaevandamist tegema. Oli vaja üles leida Geissler, kelle maatükil oli rohkem maaravara. Inger käis koos Gustaviga marju korjamas. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas, kas müüa maavaradega maatükk maha või mitte. Tema arvates pakuti selle maa eest liiga väikest hinda. Ka teisel läbirääkimisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro sattus lapse tapmise eest eeluurimise alla ning Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada.
Esimest korda olid Kaugemaal palgatud meesabilised. Tulid ka kaevandusega seotud mehed. Mäetöölised ostsid Ingerilt piima ning käisid Aaroni ehk Aonseni kaupluses. Gustav (mäetööline) sai kõigi laste lemmikuks. Inger käis mägedes kaevandusi vaatamas (rohkem siiski ennast näitamas ja eputamas). Gustav tuli peagi ühe teise mehega appi lauta ehitama. Üha rohkem kaevureid lahkus ning Aronsen hakkas oma kaupluse pärast muretsema. Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe
vasemäest ning maksab Iisakule 200 taalrit. · Inger oskab lugeda, kirjutada, kududa, õmmelda ja tikkida. Enne naise koju saabumist värvib Iisak üle hooned, mees on Geisslerile äärmiselt tänulik. · Oliine lahkub Kaugemaa talust. · Geisslerile ei tundu naabertalus elav Brede eriti sümpaatne. · Iisak kingib Ingerile kullast sõrmuse. Naine on muutunud, ta pole enam tagasihoidlik nagu enne, vaid puhub juttu igaühega. Inger muutub tagasi endiseks alles peale suurt tüli Iisakuga raha pärast, mida mees ei tahtnud vanimale pojale Eleseusele taskurahaks linna saata. Inger sirutas ise käe mehe rahakotti, Iisak satub talle peale, pigistab naist, tõstab ta õhku ning käsib naisel talust lahkuda. Hiljem saadab mees ikkagi pojale taskuraha. · Siivert on isale suureks abiks koos ehitatakse küün, saeveski ning paat. Onu Siivert on aga vihane, et Eleseus linna inseneri juurde kirjutajaks saadeti, ta tahab Siiverti enda juurde võtta, et teha temast pärija
Esimest korda olid Kaugemaal palgatud meesabilised. Tulid ka kaevandusega seotud mehed. Mäetöölised ostsid Ingerilt piima ning käisid Aaroni ehk Aonseni kaupluses. Gustav (mäetööline) sai kõigi laste lemmikuks. Inger käis mägedes kaevandusi vaatamas (rohkem siiski ennast näitamas ja eputamas). Gustav tuli peagi ühe teise mehega appi lauta ehitama. Üha rohkem kaevureid lahkus ning Aronsen hakkas oma kaupluse pärast muretsema. Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe
Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis ema talle naise Egiptusest. Ismaelist sai araablaste ja beduiinide esiisa. (Kas ei pärine juutide ja
Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis ema talle naise Egiptusest. Ismaelist sai araablaste ja beduiinide esiisa. (Kas ei pärine
annaabi.ee 
