Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"iimile" - 5 õppematerjali

Eesti NSV aastatel 1940-1953
6
doc

Eesti NSV aastatel 1940-1953

Retsensioon raamatule Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse l...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
COOL JAZZ
20
pptx

COOL JAZZ

oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois – 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema

Muusika → Jazzmuusika
3 allalaadimist
Kommunistlikud riigid
5
doc

Kommunistlikud riigid

Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreal...

Ajalugu → Ajalugu
102 allalaadimist
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

protsessiga. Praktikas võivad üheaegselt koos esineda nii kontsentratsiooni- kui ka tsenralisatsioonire�iim. Näiteks on sellega tegemist siis, kui kõik riigi haldusorganid sõltuvad riigihalduse keskorganitest ja kõik tähtsamad otsused võtab vastu valitsus või asjaomane minister. Alluvate organite ülesandeks jäetakse üksnes neile antavate juhiste rakendamine. Tsentralisatsiooni- ja dekontsentratsioonire�iimile on iseloomulik kõigi haldusorganite sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette

Eesti keel → Haldusõigus
17 allalaadimist
Konspekt 2
125
pdf

Konspekt 2

Eriolukordades võidakse kõikidel toodud juhtudel määrata ka jõustumise (kehtestamise) kellaaeg ­ nt "...jõustub kell 12.00 päeval..." või "...komandanditund jõustub südaööl..." või "...loetletud karantiiniabinõud jõustuvad kolmapäeval kell 16.30 ... maakonnas..." jne. Võimalik, et territoriaalselt või subjektide ringi osas võib ühte ja sama õigusakti jõustada (kehtestada) erinevast ajahetkest (tähtajast) - nt viiakse objektid või eri paikkonnad sõjaaja re?iimile üle järk-järgult eri aegadel. Jõustamine (kehtestamine) võib olla sätestatud omaette jõustamise korras (sellekohases seaduses) või vastavas jõustatavas seaduses (õigusaktis) endas. Viimane juhtum peab aga vastama sellise erandi lubatavusele kehtivas õiguskorras. JÕUSTUMINE. Jõustumine tähendab, et kodanikud ja teised isikud ning riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. Jõustumise ja avaldamise tähtajal ning korral on oluline tähtsus uue õiguse

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
631 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun