samastav Inanna ja Istariga. Küpros on koht, kust ta veest välja tuli ka seal on ka mitmeid tema kultuskohti. Nt üks on juba 12. saj peale. Idamõjud. Inanna- Viljakus, seksuaalsus, agressiivne armastus. Neid saab ka Aphroditega siiduda. Lisaks Küprosele austati teda ka Korintosel ja Sitsiilias. Nendes kohtades olid ka idamõjud ja kokkupuuted foiniiklastega. Eryx oli poolkreeka/foiniika pühamu Aphroditele. Millal kreeklased Aphrodite omaks võtsid, ei ole teada, aga Iiliases 7-8 saj on ta juba olemas. Võib ka eeldada, et kõik palja naiste kujutised on Aphrodited, selles vaatepunktis on ta juba Mükeene perioodist alates olemas olnud. Tema põhifunktsioon on ikka suguline paljunemine ja seksuaalsus. Ta on rõhutatult ilus ja seotud erootilise armastusega. Ta on ehitud, teda ümbritsevad kolm graatisat, nö rõõmuneiud kes teenivad teda. Ta on ka seotud lõhnainete ja parfüümiga (kultuses oluline viiruki suitsutamine). Tema sümbol oli ka linnud, eriti tuvi
Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia"
Arhailisel perioodil (VIII VI sajandil eKr) vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukad kangelaseeposed, mida rändlaulikud rapsoodid kas usupidustustel kugu rahva ees, või siis ülikute kodades ette kandsid. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid "Iilias" ja "Odüsseia". Need on tähtsamatest eepostest ka ainsad, mis meie päevini säilinud. Mõlemad on osa Trooja sõjast jutustavast eeposte tsüklist, keskendudes ühele olulisele lõigule selle raames. "Iiliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Agamemnoni peale solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub tandrile tagasi alles siis kui tema lähim sõber Hektori käe läbi lahingus lahingus langeb. Kättemaksu janunedes tapab Ahhilleus nüüd armutult hulga vastaseid ja lõpuks ka Hektori enda. "Ilias" on seega eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. Ka "Odüsseia"
Ta mõtles end surnuks või libises kivil ja kukkus pea sodiks. Tema poeemid olevat levinud esialgu hajali ja segiläbi. Tema elulugu võetakse suht mütoloogiana, aga vähemalt on tema elukoht teada saadud. Homerose küsimus- igihaljas vaidlusprobleem. 19 saj kujunes kaks koolkonda. · Üks oli analüütiline koolkond ja selle põhiline mõte oli, et need tema poeemid on varem olnud väiksemad erinevad jupikesed, mis mingil ajal liideti kokku. Nt Iiliases on palju sisemisi vasturääkivusi, nagu poeet ei teaks, mida ta ühes teises kohas on rääkinud. · Teised on unitaarid. Mõlemal poeemil on üks autor, kes selle ühtsena kokku laulis. Ka nemad ei välista, et mõned jupid on hiljem lisatud, aga põhijoonelt on korraga tehtud. Nende kaitseks räägib, et stilistiliselt on poeemid ühtlaselt ja kompaktselt kokku liidetud. Parry on uurinud Homerost. Kas need laulud on lauldud ühe mehe poolt või kahe erineva