%3A • Kõige rohkem geneetilisi sarnasusi on tomatiga • Diploidsed ja tetraploidsed sordid on tavaliselt kuldse või kollase viljalihaga • Heksaploidsed on rohelised • Ploidsusel pole mõju vilja kujule ja C vitamiini sisaldusele, küll aga massile. PTI ja NBS-LRR geen • Taimedes on kaks immunsust tekitavat geeni: (PTI) ja (NBS-LRR) • PTI on iidvana geeni vorm, mille vallandab molekulaarne kokkupuude haigustekitajatega • Samas haigustekitaja tagajärjel esile kutsutud NBS-LRR geen seob nukleotiide • Kiivis on 96 NBS-LRR geeni. Samas arbuusis on 44, riisis 600 ja tomatis 250 • Kuna kindel NBS-LRR geen tunneb ära kindla haigustekitaja tunnuse, siis väike NBS-LRR geenide vähesuse tõttu võib geen ära tunda ka vähem haigustekitajaid • See, et kolmandik NBS-LRR geenidest asuvad
MA TEAN, ET MA MIDAGI EI TEA "Ma tean, et ma midagi ei tea," on iidvana mõte, mille on kunagi ammu välja öelnud tuntud filosoof Sokrates, kes oli omal ajal ilmselt kõige targem mees planeedil maa. Siiski, selle väitega ei saa mind päris nõus olla- lähenetud on liiga radikaalselt. Mina kohandaksin härra Sokratesi väite ümber ja sõnastaksin selle hoopis nõnda: ,,Ma tean, et ma paljut ei tea." See on võibolla liiga ,,sõnasabast-kinni-lähenemine", aga hetkel las ta olla. Teadmine, et ma midagi ei tea, on juba teadmine
· Konsonantide epenteetilise (hääliku tekkimine sõna sees) palatalisatsiooni tõttu hääldub selge i tüvekonsonantide ette i- ja mõnede e- tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits "laps", näin "ema", äit "isa". Selline palatalisatsioon ühendab Mulgit Tartu murdega ja erineb Võru palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)". Morfoloogia · Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä "ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud
Enne lõpuaastate eraklikku üksindust oli Astrid Lindgren just toosama koomiline vanamoor, kes veel soliidses eas puu otsa ronida söandas ja kelle loomakaitsealaseid ülesastumisi Rootsi poliitikud pelgasid. Pärast 70-aastaseks saamist tegi ta täpselt seda, mis ta tahtis. Kui Lindgren valiti 1997. aasta suvel aasta rootslaseks, kuulutas ta tiitli pidulikul kätteandmisel, pankurite, väliskülaliste ja kroonprintsess Victoria juuresolekul: "Te annate aasta rootslase tiitli isikule, kes on iidvana, poolpime, poolkurt ja täiesti hull. Me ei peaks seda nii laialt kuulutama!" Lingren ise oli veendunud, et kõik, mis maailmas toimub, on enne toimunud juba kellegi kujutluses. Ta lootis, et vägivallatuse põhimõte jõuab tema lugejani tema loomingu kaudu. KOKKUVÕTE Astrid Lindgren viibis meie keskel oma raamatute kaudu. Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel
tehakse toorjuustuks, meie nägime Magura küla kohal mägedes ka piimamannergutega ratsanikke. Rahvas tundub olevat tagasihoidlik ja töökas. Kurult avanes järgmine vaade allasetsevatele sipelgatena kihavatele küladele kuplilisel ideaalmaastikul, taamal taustaks Bucegi mäeaheliku pilvelooris kaljuahelik. Väga imposantne kolmemõõtmeline vaade! Laskusime pimesi läbi pöögimetsa alla sööstes .Koerad haukusid lausa meie all, ent küla oli iidvana pöögimetsaga hästi varjatud. Mets tuletas mulle meelde Sõrmuste Isanda Fangorni , hajali puud hämara puudealusega, laiad võrad kokku põimunud. Meie eesmärgiks oli jõuda õhtuks Brani, kus asub nn. Dracula loss. Kõmpisime Magura külateel mööda imemaalilistest majakestest, mis olid
annaabi.ee 
