Kümnend ja Kuuekümnend Süsteem NIMED 10nd süsteem Tekkis 5. sajandil Indias Alguses jäeti nulli kohale tühi koht alles hiljem hakati seda märkima ringi või punktina Arvu 10 nimetatakse kümnendsüsteemi aluseks 60nd süsteem Pärineb iidsetelt sumeritelt umbes 3. aastatuhandelt ekr 60nd süsteemi kasutatakse tänapäeval eelkõige aja mõõtmiseks minutis on 60sek,tunnis 60min
viikingid kandsid sarvi või tiibasid oma kiivritel, kuigi on olemas üks hägune kild, mis võib viidata millelegi taolisele. Nimelt on säilinud Osebergi gobelään 9.sajandist, mis viitab haruldasele tseremoniaalsele kasutamisele, kus tegelikkuses arvatavasti kujutatakse jumalat, mitte viikingite esindajat. (Holck, 20016,186). On teada, et juba Vana-Rooma kui ka Vana- Kreeka kirjanikud on viidanud põhjamaade sõjarditele, kes kandsid seal kiivreid koos sarvede ja tiibadega. Viited iidsetelt kirjanikelt on juba moonutatus, sest arheoloogia näitab, et sarvedega peakatted olid kasutusele tseremoniaalsetel eesmärkidel ja viikingite ajastu alguses kadunud ( Celan 2000, 199). Üheks suurimaks verstapostiks sarvikute ettekujutuse kujunemisel on olnud helilooja Wagneri Nibelungeni teosele kostüüme loonud kunstnikud, kes kasutasid kiivritel sarvi ja tiibu (Celan, 2000, 199). Siit on võimalik järeldada, et kirjanikele ja kunstnikele, kes
Marten Oravas 10a Hetiitide Religioon Hetiidid-tänapäeva Anatoolias ja Türgis 1990-1680 eKr elanud iidne rahvas. Panteon ja valitseja Hetiitide religioon pärines paljudelt sama piirkonna iidsetelt rahvastelt, sealhulgas näiteks sumeritelt, babüloonlastelt ja assüürlastelt. Nagu eelnimetatud rahvaste, kuulusid ka hetiitide panteoni mitu generatsiooni jumalaid.Nad olid asetatud panteoni kindlas järjekorras nende tugevuse ja põhimõtte alusel.Eelkõige olid nad asetatud aga genealoogilises järjekorras.Panteoni keskel oli meessoost tormijumal Teshuba ja tema naine, päikesejumal Hebut.Hetiitide panteoni üks peamistest põhimõtetest oli see, et seda võidi alati laiendada.
Mehhiko Mehhiko pealinn: Mexico rahaühik: Mehhiko peeso keel: hispaania pindala: 1 958 201 km2 religioonid: katoliiklased, protestandid ja muud rahvaarv: 107 029 000 valitsus: presidentaalne liitvabariik Mehhiko lipp roheline valge punane vapp pärineb iidsetelt asteekidelt lipp loodi aastal 1821 Rahvus elemendid rahvuslind: jooksurkägu rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia rahvuspuu: kolorado pähklimänd. rahvusloom: New Mexico baribal rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell vääriskivi: türkiis Majandus Mehhiko majandus on maailmas suuruselt 14-s. majandusharud nt: turism tähtsaimad ekspordiartiklid nt: kohv tähtsaimad ekspordipartnerid nt: Ameerika Ühendriigid tööjõulisus on 46,2 miljonit inimest
produktiivsemate püügivahenditega. Samuti on õngepüük väga populaarne sportliku kalapüügina. Selles rehveraadis annangi ülevaate õngepüügi ajaloost, erinevatest õngpüünistest ning nende kasutamise korrast Eestis. 3 1. Õngpüüniste ajalugu Kalapüük on inimkonna jaoks nii ürgne tegevus, et selle algust ei saagi kindlaks määrata. Millal inimesed õngekonksu välja nuputasid, ei tea täpselt keegi. Iidsetelt asulapaikadelt on aga leitud luust asjandusi, mis on tunnistatud ürginimese õngekonksudest. Meie aladel saab õngepüügist kõnelda alates kiviajast (mesoliitikumist), kui pärast jääaega loodusolud paranesid ja asustus levis mandrijääst vabanenud alale. Leitud luukonksusid vaadates (vt. joonis 1) näeme aga, et need sarnanevad pigem pisikestele landikestele, kui nüüdisaegsetele õngekonksudele, mistõttu tasub oletada, et nii öelda sikutipüük oli kiviajal
Kord suures lahnigus oli Leemti vanaisa viimane seisev eestlane lahniguväljal ja, et temast jagu saada pidi talt jalad alt lõikama aga kuna mees endiselt tappis viasti ta merre naeruga. Lahingu kaotamises oli süüdi suurelt jaolt taktika, Meeme kes kunagi vägesi juhtis soovitas meestelt püsida klassika juures ning võidelda ussisõnadega ning huntidega ratsutatdes laanes, kuid mehed tahtisd olla mootsad ning söötsid raudmeeste moodi koos roostetanud riistadega mis mõnedelt iidsetelt rüüstusretkedelt saadud lagedal väljal vaenlasele kallel, kannatades hiiglaslike kaotusi.Igatahes hakkas Leemet siis ussisõnu onu Vootele range käe all õppima, ja tal läks veel too töö päris usinalt niimodi, et harjutuseks sai lihtsalt metsas ringi kõndida ja aina sisistada ussisõnu. Leemet oli ühel päeval sama moodi mestas seiklemas kui kuulis kuskil häda hüüet kuulis, tormas hääle poole ja leidis sealt ussikuninga soost ussi hädas juhmi siili rünnakuga
annaabi.ee 
