tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste liikumissuundadega spiraali. Jätab mulje tiirleva ratta liikumisest. *Odini kaarnad Kunst kunst sõjariistadel puutöö (puunikerdus!) Hobuseriistad! Joogisarved! Anumad graveeritud põimdekooriga
Veiste kõrval kasvatati sigu ja lambaid, vähem kodulinde. Karjast saadi liha ja piima ning nahka ja villa. Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Sõna mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade kohta. Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Jahindus püsis tähtsaima elatusalana kuni esimese aastatuhandeni e. Kr. Eesti sisevete kalastus on niisama vana kui siinne inimasustuski. Merekalastusest saab rääkida alates 13. sajandist. Kalaveed kuulusid üksikutele küladele. Püüdmas käidi hooaegadel, peamiselt kevadel, ja ühiselt, kui põllutöödest aega üle jäi. Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi- ja
Hamlet:"Hüüdke mind mistahes mänguriistaks, te võite mind küll häälest ära ajada, kuid mängida te mind ei saa." Hamlet on valmis minema ema juurde, veenab end olema küll julm , kuid mitte loomuvastane:"Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" III stseen: Kuningas on otsustanud Hamleti kohe Inglismaa poole teele saata. Hamlet läheb ema tuppa, Polonius peidab end samas toas vaiba taha, et salakuulata. Kuninga monoloog:" Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal asub iidseim kõigist needustest oo, vennatapp! ..." Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette. IV stseen: Hamlet kuninganna ees, süüdistab , et see on oma mehe venna naine ja kahetseb, et ka tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha
" Hamlet on valmis minema ema juurde, veenab end olema küll julm , kuid mitte loomuvastane:"Mu kõne torgaku, ent mitte oda!" (lk 70-71) III stseen Millise ülesande saavad R ja G? Rosencrantz ja Guildenstern saavad ülesandeks korraldada Hamleti kiire ärasõit Inglismaale. (lk 72) Millise üle arutleb kuningas? Kuidas? Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. "Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal lasb iidseim kõigist needusest- oo, vennatapp! Anna andeks mu jõle mõrv!-Ei, sest veel ikka alles on kõik mul, mille pärast mõrvasin: kroon, võimuiha ja mu kuninganna." (lk 73-74) Kuidas käitub H. seda nähes? Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette. (lk 74) IV stseen Miks P. end peidab?
Õõnsus raiuti esmalt hariliku või kumerateralise kirvega, seejärel kaevati pesaruum tarutuura või peitliga sisse. Tavaliselt oli see 2 meetri kõrgusel või kõrgemalgi maapinnast. Puu latv raiuti harilikult maha. Meevõtuks roniti vastava köie abil, mille aasad köideti jalgade külge, üles. Tarupuudele ehitati kaitsed karude vastu. Viimased tarupedajad olid kasutuses veel 19. sajandi lõpus Küttimine Küttimine on koriluse kõrval inimkonna iidseim elatusala. Ka Eesti ala esimesed asukad saabusid siia suurte ulukloomade kannul pärast mandrijää taandumist ja kliima soojenemist. Tol ajal oskas inimene ära kasutada peaaegu kõik, mis ühest saakloomast saada võis: liha tarvitati toiduks, nahkadest sai kehakatet, luudest tööriistu, sooled täitsid nööri aset jne. Küti vanemat relvastust võime arheoloogiliste leidude põhjal üksnes ette kujutada. Tõenäoliselt kuulusid sinna oda, kirves ja vibu nooltega
annaabi.ee 
