25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Üks viis teaduse arendamiseks on looduse uurimine ning kui väita, et enam pole midagi uurida siis peatud ka filosoofia ja teaduste areng. Teine viis, mis põhineb mõtisklustel, tuues selle kasuks paika pidavaid põhjendusi, kasutades aru kiiret taipu, kuid eirates loodusreegleid, ei too funktisonaalset tulemust.
Pilet 6 1) Seksuaalsuse trepiastmed Seksuaalsuse areng tähendab erinevate trepiastmete läbikäimist nii mõtetes, tunnetes kui ka tegevustes. Sellel teel avastatakse oma seksuaalseid tundeid, mõtteid, unistusi ja ihasid, kellegi märkamine ja meeldimine võib muutuda armumiseks. Armumine armastuseks. SEKSUAALSE arengu käigus on loomulik kogeda mõnikord ka pettumust ja kurbust. Seksuaalsuse trepiastmed: *Ema-isa, naine mees *Armumine iidolitesse *Salajane armastus *Räägin oma tunnetest sõbrale *Sa meeldid mulle, olen sinusse armunud *Käest kinni *Suudleme *Kas nii on hea? *Valmisolek seksuaal vahekorraks Seksuaalsuse astmeid mööda liigutakse kord kiiremini kord aeglasemalt. Pettumust või ebaõnnestumisi kogedes tuleb mõnikord ka allapoole minna ning alustada ronimist otsast peale. Meeldimiste, armumiste ja armastuse kaudu õpitakse tundma iseennast. Seksuaalsuse trepiastmeid ei pea tingimata läbima just kirjeldatud
linnaga toimetulekuks, selle kära, lõhnade, tegelikkusega kooseksisteerimiseks. Põgeneda on fs-i jaoks liiga lihtne. fs-i luules asenduvad ametliku poliitika kategoorilised definitsioonid etnilisuse, identiteedi ja rahvusliku kuuluvuse kohta aistingute ja individuaalse enesemääratlusega. Vastandused: aktiivsus passiivsus, öö ja päev jne. fs-i luuletuste tegelased ei ole üliinimesed ega geeniused, vaid need, kes on siinsamas kõrval: abikaasa, tütar, naaber, koristaja, hambaarst. Iidolitesse ja autoriteetidesse suhtub ta irooniliselt. Jürgen Rooste rõhutab spontaansust ja improvisatsioonilisust (nagu Ameerika kirjanduses 40-50ndatel). Kõik pole ainult sotsiaalse vaatenurgaga, kuigi see on väga tähtis ja eriliselt rõhutatud. Teine külg on armastusluule, mida on üsna palju ,,21. sajandi armastusluule" (2008) ,,Onerva ja Leino" (2017) igavene armastus läbi seinasisaliku läbi poolkodutu kassi silma Onerva ja Leino on soome luuletajad
noor vaadeldes oma peegelpilti ja tutvudes uuesti kehaga. Oma naiselikkust / mehelikkus peegeldatakse ka eakaaslaste rühmas. Sealt saadakse tagasiside iseendast kui oma sugupoole esindajast. Kehalisus ja keha muutused toovad noorele palju rõõmu ja rahuldust kui ka ebakindlust ja muret. Suhted vastassugupoolega toimuvad esmalt fantaasia tasandil, armumisena kaugetesse iidolitesse. Nende ülesandeks on olla nii armastamise ja ihalemise kogemuse objektiks kui seksuaalse 204 ärkamise voolukanaliks. Armumine ja ihalemine on uus, kütkestav ja hirmutav kogemus. Kättesaamatusse iidolisse on turvaline armuda. See suhe ei saa viia tegeliku, seksuaalse armastussuhteni. Selles ei saa kunagi tõeliselt pettuda. Iidoliga elab noor turvaliselt läbi vaimustavaid seksuaalfantaasiaid