Poodides on järjekorrad märksa abstraktsem mõiste. Sisse astudes jätab hollandlane meelde, kes oli poes enne teda. Müüja ei võta endale mingit vastutust, vaid hüüavad lihtsalt ,,kes on järgmine?" ja jätavad ostjatele vabaduse teha selgeks oma eesõigused teiste ees, mis ka väga selgeks tehakse. Bussides, trammides ja rongides loovad korda küünarnukid, vihmavarjud ja mass. Puhkus Hollandlased peavad omamaisest kliimast eemaletõmbumist esmatähtsaks nii ihulisele tervisele kui ka vaimsele stabiilsusele. Neile meeldib puhata seal, kus saab endasse päikest imeda ning nii siirduvadki hollandlased Prantsusmaa mägedesse ja Kreeka ning Hispaania päikeselistele randadele. Puhkuse kordaminekut arvestatakse päevituse tugevuse järgi. Pulmad ja matused Kui kaks inimest otsustavad abielluda, peetakse tihtipeale kaks abielusõlmimise tseremooniat üks raekojas, et ühendust seadustada ja teine kirikus talituse pärast. Seaduse silmis ei oleks
jaoks olulisele probleemile kuidas võis tema õpetajale osaks saada äärmine ebaõiglus. Platon ei rahuldu selles pelgalt mingisuguse lahenduste andmisega, vaid kujundab oma poliitilisele õpetusele välja soliidse õigustusaluse. Selle õigustuse vundamendiks on tema õpetus olevast. Platoni õpetust olevast kutsutakse ka ideede- õpetuseks. Selle nimi tuleb arvatavasti sellest , et Platon käsitles mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on jagatav üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. 2.Valitsemiskordade tüpoloogia.....................................................................................
igapäevakõnes vastandame sageli oma vaimu ja keha, samas loeme mõlemat ,,mina ,, juurde kuuluvaks, mingis mõttes kõneleme ikkagi ihust, oma keha ja vaimu tervikust. Mulle tundub, et Merleau-Ponty filosoofiale saanuks rajada ülimalt patsifistliku religiooni, mis õpetaks kooseksisteerimist maailmaga ja iseenda tervikliku isiksuse kujundamist. Selline religioon oleks mulle meeltmööda, kuigi Merleau-Ponty filosoofia mõneski aspektis ei ole. Mulle meeldib tema lähenemine inimesele kui ihulisele olendile, samas ei pea ma õigeks nägemise nii suurt tähtsustamist ning kunstnike esile toomist kui mingi erilise maailmajagamisandega inimesi. Arvan, et maailm ei esita end mitte ainult läbi kunstnike, kuigi kunstnike puhul on ihuline aspekt ehk tugevaim. Kui me kõik sünnime siia maailma olles osake sellest, siis peaks maailm mõjutama meid kõik ja me omakorda andma edasi maailma olemist, igaüks erineval moel. Minu jaoks
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. kasutas Demokritos sõna eidos paralleelnimetusena aatomite kohta. Miks kasutas Platon just sellist sõna olemuste nimetamiseks? Asi paistab olevat selles, et nii nagu Parmenides, käsitleb ka Platon mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena (vene keeles umozrenije). Asjade olemused, millest ta õpetab, on midagi sellist, mis paistavad kätte niisugusele mõistuslikule vaatele või mõistuskaemusele. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on multiplitseeruv üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Samas tuleb ikka alla kriipsutada, et need ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. Mõistuslik vaade, millest siin jutt on, ei loo, vaid avastab.
annaabi.ee 
