,,Dekameroni" saja novelli peategelasteks on erinevate ühiskonnakihtide esindajad ja ka nende arusaam moraalist on mitmekesine. Teoses on koomilisi lugusid alama astme kleerikutest, kaupmeestest, jõukatest linnakodanikest, talupoegadest ja õukondlastest. Ei puudu ka traagika, Boccaccio puudutab ka õnnetute armastajate kurbi saatuseid. Novellides väärtustatakse nutikust ja teravmeelsust, naeruvääristatakse armukadedaid, ihneid ja rumalaid. Boccaccio kujutab värvikalt kavalaid armukesi, juhme talupoegi ja leidlikke vembumehi. Pilke objektiks on ka vaimulikud, keda kirjanik ilmselgelt põlgab. Boccaccio ülistab eelkõige armastust ja elurõõmu, imetleb terast mõistust, säästmata pilkest rumalaid ja silmakirjatsejaid. Siiski ei saa alati pahelised inimesed karistada ja ka üllad ning ausad võivad oma elus ebaõnne kohata. Nii võib ahne kaupmees vaatamata
naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis rooma publik neis hõlpsasti iseennast ära tunda. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid ja hooplevaid sõjamehi, oje jne kes rääkisisd igapäevast lopsakad kõnekeelt. Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset dialppgi asendas labastel zestidel põhinev lihtsameelne koomiline nail. Et sellised näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke näidendeid ainult lugemiseks kirjutama. Kõnekusnti areng
Kui nad kusagilt tööd otsisid, siis ikka kahele, sest koos oli neil lõbusam olla ja töötada. Kui nad vanemaks said, tuli Meister Mustoja- äärsesse veskisse ja Jirko sai Türgi sultani nõiameistriks. Meistri ja Jirko sõprus sai läbi nii, et Meister tappis Jirko ära. 10. Kord tuli Tornkübarik Meistri juurde. Tekkis loomade võitlus. Kuidas ja miks? Millega lõppes? Tornkübarik oli veskipoiss ja võlur, kes seisis veskipoiste õiguste eest. Ta karistas ihneid ja veskipoistesse halvasti suhtuvaid meistreid. Kord juhtus Tornkübarik ka Mustoja äärde veskisse. Tavaliselt saatis Meister kõik söögi ja öömaja tahtjad sõimu saatel minema. Tornkübarik aga ei teinud sõimust välja, vaid istus Meistri laua taha ja põrnitses teda altkulmu. Korraga ta sülitas ja lauale tekkis punane hiir. Meister sülitas talle vastaseks musta ja ühesilmse hiire. Tornkübarik tegi sõrmenipsu ja hiir muutus kassiks, must hiir samuti mustaks kassiks muutus.
Kõige tuntum rooma näitekirjanik oli Plautus (3.-2. sajand eKr). Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandusi. Tegelaskujudena ilmus rahva ette rumalaid ja ihneid vanamehi, kergemeelseid noorukeid, tänavatüdrukuid, hooplevaid sõjamehi, orje jne, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli lausa sündsusetut sõnapruuki. Ka süzeed kajastasid
Alguses olid kõik osatäitjad meessoost kuid hiljem lasti ka naisi lavale etendama. Roomas ei käsitlenud etendused tõsiseid teemasid, need olid ainult rahva lõbustamiseks ja naerutamiseks. Enamus etendustest olid Kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandused. Ka näidentite tegelased olid peamiselt kreeklased. Kuid kuna näidelti avalikke tegelasi siis võisid roomlased ka ennast ise seal ära tunda. Ka süseedki olid võetud igapäeva koomilistest situatsoonidest. Kasutati erinevaid ihneid vanamehi, rumalaid noori, lõbutüdrukuid, orje, üleolevaid sõjamehi jne. Kasutati roppu ning ebaviiskat kõnekeelt. 63.a. eKr vallutas Rooma väejuht Pompeius Palestiina ala. Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis. Juudid olid monoteistid ja seepärast ei nõutud neilt Rooma jumalate austamist. Kohalikel valitsejatel olid esialgu küllaltki suured õigused. Hiljem määras keiser Augustus Juudamaale asevalitseja prokuraatori.
annaabi.ee 
