Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"iheringi" - 5 õppematerjali

Barokkmuusika mõisted
2
doc

Barokkmuusika mõisted

1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones"

Muusika → Muusika ajalugu
2 allalaadimist
Fakte barokiperioodist
2
docx

Fakte barokiperioodist

1628 ehitatakse Tadz Mahal 1630 Tartus avatakse esimene gümnaasium 1631 avatakse gümnaasium Tallinnas; Tartus alustab tegevust trükikoda 1632 Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutab Tartu Ülikooli, mis valitseva kuninga järgi nimetati Academia Gustavianaks 1637 ilmub Renë Descartes'i filosoofiline teos "Arutlus meetodist". Descartes paneb aluse prantsuse ratsionalistlikule filosoofiale 1637 Veneetsias avatakse esimene ooperiteater (Teatro San Cassiano) 1641 piiskop Iheringi väljaandel ilmub esimene eestikeelne aabits 1664 ilmub Prantsusmaa komöödiakirjaniku Moliere'i "Tartuffe" 1684 Forselius asutab koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks eestikeelse Piiskopi ehk Papimõisa seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus?

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Rootsiaeg
19
doc

Rootsiaeg

Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Ajavahemikul 1520­1818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 ­ Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 ­ Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel 15 pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. 1643­1645 ­ Taani-Rootsi sõda 1645 ­ Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis.

Ajalugu → Ajalugu
78 allalaadimist
Varauusaeg Eestis
6
doc

Varauusaeg Eestis

Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. · 1636 - Peeti Haapsalus viimane nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. · 1637 ­ Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. · 1641 ­ Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 1643­1645 ­ Taani-Rootsi sõda · 1645 ­ Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis.

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
21
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

Subjektiivsed õigused kujutavad enesest juriidiliselt kaitstud huve, ning õiguse substants on kasulikkus. Ihering oli veendunud, et eesmärk ongi kogu õiguse looja. Ta arvas, et eesmärgi arvestamine on väga oluline, kuid see omakorda tõstatab küsimuse eesmärki kandvast subjektist. Üksikisikud, ühiskond ja riik- need on eesmärgi kandjad ja huvide teostajad. Ühiskond olevat tõeline seadusandja, kusjuures igaüks teostab iseenese huvisid. Iheringi arvates oli õigus riigi sunnijõu abil loodud tagatisena elutingimustele ühiskonnas. Õigusteaduse matemaatiline käsitlus ei olnud Iheringile meeltmööda. Nii seadusandja kui ka kohtuniku tegevus peab seisnema huvide hindamises ja väljavalimises. Huvijurisprudents: Seadused pidid lahendama huvide konflikti. Seaduses eneses sisaldus mõte selle kohta, et üks huvi peab taanduma. Lühidalt võib selle algse sõnumi kokku võtta nõnda, et kohtunik peab

Õigus → Õigusõpetus
196 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun