Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist. Näiteks meelelised naudingud – seksuaaltung, söögiisu. Ei saa ainult süüa või seksida, need peavad olema tasakaalus ka intellektuaalsete vajadustega(teadmised). Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Et olla õnnelik tuleb neid ihaobjekte võimalikult palju omandada – tuleb raha teenida. See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. Aristotelese jaoks tähendab küsimus „Mis on hea elu?“ parema eluviisi järele. Hea elu samastab ta mõtisklemise või kaalutlemisega kuna ta peab mõtisklemist inimestele eripäraseks teostamiseks. Tema hea elu käsitlus põhineb teatud arusaamal inimese teostamisest või eesmärgist
Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus 2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega 2. Milles õnn peitub? Platon, Aristoteles: Peavad olema kõik need komponendid, kuid nende asjade vahel peab olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge osadele (himustav, tahtev ja intellektuaalne ) suunatud naudingu allikad oleksid tasakaalus ega segaks üksteist.
*Populaarne hedonism : Õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus . Pole filosoofiline teooria, vaid arusaam õnnest. Polnud kuigi erinev Antiik Kreekas võrreldes tänapäevase postmodernse maailmaga. Õnn on see olukord, kus ma saan just seda mida mina tahan. * "Mikrokosmiline" tasakaal . Minu pisike maailm on mind ümbritseva suure maailmaga ideaalses kooskõlas. * Filosoofiline/intellektuaalne hedonism: õnn peitub targalt valitud naudingus. Elada tuleb saavutades ihaobjekte, mis meie elu ideaalseks/heaks teevad. *Religioosne hedonism. Inimelu eesmärk on taastada oma intiimne side Jumalaga. Ülima hüve saavutamine on õndsus. See õndsus saab meile osaliseks alles hauataguses elus. *Religioosne ``hüpe`` ja eneseületamine/minetamine. Oma maisest kestast välja murdmine, igavese elu leidmine. *Romantismi eetika : looming õnn peitub loomingulises eneseteostamises. Õnn = loominguline eneseteostus. * Eksistentsialistlik eetika:indiviidi vaaduse teostamine
Arusaamine õnnest nii nagu ta meie populaarses teadvuses on levinud. Õnn on olukord, kus ma saan seda mida ma tahan, saan enda valdusesse mingid objektid, mida mul enne enda käes ei olnud (nii esemed kui ka abstraktsed tunnustused). Hüvede omamine on hea, mitteomamine halb. Mikrokosmiline tasakaal- olukord, kus minu väike sisemaailm on selle maailmaga, mille sees ma olen, ideaalses kooskõlas. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism- Õnn peitub naudingutes. Elada tuleb taotledes ihaobjekte ja hüvesid, mis teevad meie elu heaks. Oluline on mõõdukus, teada kui palju mingeid hüve objekte tarbida. Liiga palju ei saa tarbida ainult tarkust. Religioosne hedonism- elu eesmärk on saavutada intiimne side Jumalaga, millest sõltub ülim õnn ning hüve. Religioosne hüpe ja eneseületamine/minetamine- maise elu piiridest välja murdmine, igavene elu leidmine ülima hüve saavutamiseks, maised hüved peab jätma maha ning valima Jumala.
annaabi.ee 
