Sander võtab kogu süü enda peale, maksab trahvi ja kuna järelikult oli see metalli toomine kuritegu viib ta selle tagasi. Oma mõtteviisiga loodab ta sügistele tormidele, mis laeva lõhuksid ja metall merre vajuks, siis võiks ta seda merepõhjast koguda, sest merepõhi on kõigi oma. ,,Aegunud õnn" Vabuaia Aadu on vigase käega meremees, kes nüüd peab lootsiametit ja harib oma võikest aialappi. Kui te naabrimees sureb ja jätab oma naise, keda Aadu on alati ihalenud, leseks, kogub Aadu pikalt julgust, et kosja minna, aga jääb peaaegu hiljaks. Marie, Aadu ihaluseobjekt, saab teada, et Aadu tahab teda kosida ja on sellega nõus, ent Aadu mõtleb ringi ja loobub Mariest. Põhjuseks toob, et see laev on ammu läinud, see on juba aegunud. ,,Elamise rahu" Tiina ja Sander on abielupaar, kus naine on kõva hääle ja ütlemisega. Kord jäid Sander koos lese Liisu ja teistega triivjääle ja seal sündis nende vahel sügavam sõprus
Ta seadis kõigest kõrgemale ilu ega pooldanud naturalismi, pööras oma tegelaste tundeelu põhjendamisele ometi tähelepanu ka nende füsioloogilisele seisundile. Ka olematu poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi jälgis Flaubert kõrvalseisjana. Kirjandusloos peetakse teda objektiivse romaani loojaks. Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. Flaubert avaldas vaid viimse piirini tihendatud ja viimistletud teoseid. Autor läheb stiilipindade tagant otsekui kaduma ja just seda ta taotles. Tal oli eriline oskus luua sõnastusega otsekui liikuvate piltide jadasid- niiviisi arendas ta oma
Väikekodanlikkus puudub iseseisev mõtlemine, jälgib ühiskondlikke seisukohti. Flaubert polnud rahul kaasajaga, suhtus sellesse pessimistlikult. Impersonaalne esitusviis teostes püüdis autor enda isiku ja arvamused võimalikult märkamatuks jätta. Kirjandusloos peetakse teda objektiivse romaani loojaks. Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. 2. SÜMBOLISMILE OMASED JOONED Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid
keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see
annaabi.ee 
