1. Õiguse allikana mõistame me a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused); b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kai...
Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga),
peaks ju loogiliselt võ ttesteada saama. Seni kuni keegi huvi ei tunne, ei muutu ka asi paremaks. Riigikantselei ülesanded: 1) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste põ hiseaduslike institutsioonidega; 3) annab vä lja Riigi Teatajat; 4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õ igusaktide eelnõ ude vastavust põ hiseadusele ja seadustele; 5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ü lesannete tä itmise arvestust; 8) korraldab arhiivindust; 9) koordineerib riigi infosü steemide tö ö d; 10) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust; Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada ministeeriumidelt, teistelt valitsusasutustelt ja kohaliku omavalitsuse
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted.
annaabi.ee 
