Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal kasutati turbast, kivist ja puust maju. Suvel kasutati nahktelke. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel tekkis naiste pärast konflikte. Naistevahetus tõi kaasa püsiva ja siduva liignaisepidamise, millest sündinud lapsed olid kaitstud.
külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Elukoht: Eskimod elavad suvel nahktelkides ja talved saadetakse mööda omapärastes lumest onnides, mida nimetatakse igludeks. Iglusid kütab ja valgustab kivist lamp, mis tarvitab kütteks loomade rasva. Sotsiaalsed suhted: Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel võis tekkida naiste pärast konflikte. Millega tegelesid? Mehed püüdsid suuri loomi, valmistasid tööriistu ning ehitasid maju ja paate.
Tavaliselt elas külas 1050 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal olid turbast, kivist ja puust majad. Suvel elati nahktelkides. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel tekkis naiste pärast konflikte. Naistevahetus tõi kaasa püsiva ja siduva liignaisepidamise, millest sündinud lapsed olid kaitstud.
Filmi sõnum oli ikkagi see, et nad on inimesed, kes saavad hakkama nii karmis elukeskkonnas ja seeläbi ei kaota oma positiivsust. Oli ka montaaz (näitas koeri ja siis näitas inimesi vaheldumisi, filmivõte kui selline kasutusel). Eesmärk oli tegelikkuse võltsimisega anda edasi reaalsus, et tuleks esile nende tõeline olemus. Samas see ei tähenda, et inimene ei teeks seda asja ausalt, kuigi nn oli mängitud tegelikkusega, põhimõte oli ikkagi kultuuri sisu näidata. Iglusid tuli nt laiendada kaamerate pärast (tegelikkusega manipuleerimine), et no phm selle filmi taga on palju aspekte, mida filmis ise ei näe. Heidetakse ette, et näitas romantilist pilti eskimote grupist, kus puudusid teised mõjutajad. Kuigi see on hilisem kriitika juba. Üks hea asi on see, et filmi lugu peab tulema esile inimeste sündmustest, dokfilmi stuff. Tihti minnakse filmima seda, mida ollakse välja mõeldud (stsenaarium on uurijal peas olemas või mingisugune plaan)
Filmi sõnum oli ikkagi see, et nad on inimesed, kes saavad hakkama nii karmis elukeskkonnas ja seeläbi ei kaota oma positiivsust. Oli ka montaaz (näitas koeri ja siis näitas inimesi vaheldumisi, filmivõte kui selline kasutusel). Eesmärk oli tegelikkuse võltsimisega anda edasi reaalsus, et tuleks esile nende tõeline olemus. Samas see ei tähenda, et inimene ei teeks seda asja ausalt, kuigi nn oli mängitud tegelikkusega, põhimõte oli ikkagi kultuuri sisu näidata. Iglusid tuli nt laiendada kaamerate pärast (tegelikkusega manipuleerimine), et no phm selle filmi taga on palju aspekte, mida filmis ise ei näe. Heidetakse ette, et näitas romantilist pilti eskimote grupist, kus puudusid teised mõjutajad. Kuigi see on hilisem kriitika juba. Üks hea asi on see, et filmi lugu peab tulema esile inimeste sündmustest, dokfilmi stuff. Tihti minnakse filmima seda, mida ollakse välja mõeldud (stsenaarium on uurijal peas olemas või mingisugune plaan)
annaabi.ee 
