Gershwini muusika selle suve ühel edukamal massiüritusel Tõrva linnaväljakul. Sajandi lõpu eel ja George Gershwini sajandal sünniaastapäeval tõdevad paljud hea maitse väravate valvajad ehk muusikaeksperdid ja -arvustajad, et see mees on sündmusterohke aastasaja ainuke inimene, kes täie enesestmõistetavusega seisab ühe jalaga populaarmuusika kuulsuste saalis ning teisega edukamate süvamuusika loojate pjedestaalil. Ühelt poolt suur hulk igihaljasteks lauldud hitte ja teisalt ooper «Porgy ja Bess» ning üks kõige sagedamini esitatavaid orkestriteoseid «Rhapsody In Blue». Jacob Gershowitz (kunstnikunimega George Gershwin) sündis 26. septembril 1898 Brooklynis vene päritolu juudi perekonnas. Esimene mällusööbinud kokkupuude muusikaga oli kuueselt Rubinsteini «Meloodiaga», 12selt hakkas klaverit klimberdama; 15selt jättis kooli sinnapaika ja asus Tin Pan Alley hitikonveieris tööle plugger'ina.
lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2] Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2] Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim, meekogus 400 kg/ha. [2]
Nende suurte erinevuste pärast kasutatakse sõltuvalt otstarbest mitmeid erinevaid rühmitamise viise. Haljastuses ja metsamajanduses on olulisemateks omadusteks mõõtmed ja kasvukoha tingimused. 3 Puittaimedeks nimetatakse mitmeaastasi puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taimi. Varre kuju ja arengu iseloomu järgi jaotatakse nad puudeks, põõsasteks, poolpõõsasteks ja liaanideks. Elutegevuse järgi jagatakse puitaimed igihaljasteks ja heitlehisteks. Puudel on hästi väljakujunenud tüvi, mis paljudel liikidel saavutab suured mõõtmed. Puud on harilikult pikemaealised kui põõsad ja nende eluiga ulatub sajast kuni mitmetuhande aastani. Põõsad on väiksemata mõõtmetega ja moodustavad juba maapinnalt mitu peaaegu ühesuurust tüvekest. Nende eluiga ulatub mõnekümnest kuni saja aastani. Liaanid on pikkade ja enamiasti peente, tuge vajavate vartega puittaimed. Ronimiseks ja
Jättes loetelus mõne teguri arvestamata, võib juhtuda, et kavandatu ei saa kunagi seda ilmet, mida kujundaja oma vaimusilmas ning paberil ette kujutas. Taimede põhilisteks kujunduslikeks karakteristikuteks on:lehestiku(okastiku) värvus, õite ja viljade värvus, oksastiku ning tüve(võrsete) värvus, oksagraafika(rohttaimedel leherosett jne), võra kuju, lehestiku faktuur(lehtede suurus, paiknemine võrsel ning kuju) Taimmaterjal jaguneb põhimõtteliselt heitlehelisteks ja igihaljasteks taimedeks. Kujunduses on mõlemal teatav eripära kasutamises. Okaspuud ja igihaljad taimed püsivad tänu võra värvusele ja kujule stabiliseerivad ja lisavad kompositsiooni staatilisust sellepärast kasutatakse neid sageli fooni, vaate raami või kompositsioonitsentrina. Lehtpuud toovad kujundusse dünaamilisuse ja vaheldusrikkuse. Liikide valikul, loomaks esteetiliselt ning ökoloogiliselt hästitoimivat tervikut, peaks
annaabi.ee 
