kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob eikuhugi, õigustades vahepeal jäävaid kärsituid aastaid egotsentrilise tujukuse ja närbuva kehaga.” • LK96, 106 • “kui inimkeel degenereeruks tagasi nulli, siis kas viimane sõna, mis enne kui see kõigi teiste juurde verbaalsesse ühishauda lendab, on seesama, millest kõik kord alguse sai. See kõige esimene sõna, mille meie veel üpriski karvane esivanem oma esialgu üsna paindumatute lõugade vahelt kunagi igiammu välja urises. Kui ma nüüd katsun ette kujutada toonast maailma, kus salk haisvaid pesemata tegelasi savannis toitu otsides ringi ekslevad, siis olgem ausad, "mina" see tõenäoliselt ikkagi olla ei saanud. "Persse" väljavaated on aga kaunikesti lubavad. /.../ Kujutagem nüüd endale ette, et longib kamp karvaseid, nälga trotsivaid kodutuid /.../ ja korraga satub nende teele lõvi, selline suur ja kuri, paljastades ebanormaalsete mõõtmetega kihvad. Kas nad hüüaks: "Lõvi
härra prillid ära. - Nõid- vana ja tibatilluke eit, kes elas metsaveeres. Ta oli kunagi rehepapi kallim. Ta otsis üles kadumaläinud asju, segas mürke ning kaetas loomi ja inimesi. - Toapoiss Ints, kes omamoodi toetab sakste tagant näppamises õilsuse teooriat, põhjendades seda sellega, et sakste asjad on kõigi eestlaste omad, sest me elame Eestimaal ja kõik, mis siin leidub on nende oma. Ta mainib ka igiammu sakste poolt ebaõigelt tapetud eestlaste kuningas Lembitut. Kõik eestlased on muistse kuningas Lembitu järeltulijad. Ints on oma viha sakste vastu valmis väljendama ka sellega, et minna härraste tuppa ja sülitada nende linade peale. Ebamaised tegelased: Vanapagan, tondid, nõiad, kratid, libahundid, merilehmad, kollid, pisuhännad, koerakoonlased. Igasugused juhtumised nende tegelastega pakuvad meeleolukat ja lõbusat vahelugemist. Tsitaadid: ,,Kurat
Arheoloogid arvavad, et see püha paik oli ehitatud selleks, et avaldada austust suvisele pööripäevale. Sisemine U-kujuline ekseeder (poolring) on kujundatud avatud osaga selle horisondi punkti poole, kuhu pööripäeval päike kaob. Vanim aiakunst ulatub aega, mil inimene hakkas üldse maad harima. Esimesed põllunduskultuurid tekkisid Egiptuses Niiluse jõe kallastel, Mesopotaamias, Indias ja Hiinas. Esimesed aiad tekkisid igiammu samuti antiiksetes idamaades. Maal, kus oli kuuma kliima, vajati jahedat ja varjulist aeda - see oli iga majapidamise paratamatus ja nõue. Nõnda on põhjust alustada iidsest Egiptusest. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (EPMÜ m-arh. õppetooli raamatukogus). Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: Kadi Karro
Kuid viirastus oli tas eneses. Kui ta end linna tänavatelt leidis, paistsid poeakende valguses edasi-tagasi liikuvad inimesed tontidena, kes alatasa tema ümber tiirlesid. Ta kõrvus sumises imelikult, eriskummalised meelekujutused ajasid ta vaimu segi. Ta silm ei seletanud maju ega tänavakive, vankreid, mehi ega naisi, kõik see oli talle ainult ebamääraste esemete segu, millede piirjooned ühte sulasid 348 Püttsepa tänava nurgal oli üks pudukauplus, mille räästaalust juba igiammu ehtisid plekist rõngad nende küljes rippuva puust küünalde kimbuga, mis tuule käes üksteise vastu kastanjettidena klõbisesid. Claude arvas pimedas kuulvat, nagu taoksid Montfauconi poodute luukered üksteise vastu. «Oh,» ütles ta sosinal, «öine tuul pillub neid üksteise vastu ja nende ahelate kõlinasse kostab kontide klõbin! Võib-olla on tema seal nende hulgas!» Segi olles ei teadnud ta, kuhu ta läks. Mõne sammu järel leidis ta enese Saint-Micheli sillal olevat
annaabi.ee 
