REBASELÕHNA. JÄRGLASED. • KUTSIKAD TULEVAD ILMALE PESAURUS. PESAKONNAS ON 3–6, HARVA KUNI 12-13 KUTSIKAT. NENDE SÜNNIKAAL ON 50–150 G. • KUTSIKAD SÜNNIVAD TUMEPRUUNIS UDUKARVASTIKUS. KUNI KUTSIKAD ON ABITUD (KAKS NÄDALAT), ON EMASLOOM KOGU AEG NENDE JUURES, TOITES NEID PIIMAGA NING HOIDES NAD SOOJAD JA PUHTAD. ISANE VARUSTAB TEDA TOIDUGA, KUID EI SISENE URGU. ALLES KAHE NÄDALA VANUSTENA HAKKAVAD NAD NÄGEMA JA KUULMA NING NENDE IGEMETEST LÕIKUVAD LÄBI ESIMESED HAMBAD. PILDID. AITÄH! •
Nahalööve; Naha lillad laigud; Nõrkus; Väsimus; Depressioon. Tõsine komplikatsioon on hemorraagiline denguepalavik. Madal vererõhu oht; Tema sümptomid Valu kõhu piirkonnas; on: Nõrk impulss; Higistamine; Paks või sinine nahk ja huuled; Kontrollimatu verejooks (verejooks) igemetest, nina, kuseteede ja / või seedetraktist. Denguepalaviku Arstdiagnoosimine küsib sümptomeid ja haiguslugu, viib läbi tervisekontrolli. Ta küsib ka hiljutisest reisist troopilistele piirkondadele. Katsed võivad sisaldada järgmisi vereanalüüse: Antikeha testid - et näha, kas organism toodab dengue viirusega võitlevaid aineid; Polümeraasi ahelreaktsioon pöördtranskriptsiooni (RT-PCR) analüüsiga - selleks, et määrata veres sisalduva viiruse olemasolu ja kogus.
Eesti eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kunu kutsikad on abitud on ema koguaeg nende juures,toites neid piimaga ja hoides neid soojana ja puhtana. Isane varustab ema toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kastuavad rebased ainult siis, kui neil on pesakond. Pesakonna suurus on keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50-150 g. Sündides on pojad tumepruunis udukarvastikus pojadsünnivad pimetatena kuid hakkavad nägema 9-14 päevaselt. Ning igemetest lõikuvad esimesed hambad. Üle kahenädalased pojad saavad ka peenestatud toitu. Kutsikad hakkavad pesat väljas käima 4-6 nädalaselt . Sell ajal toob ema neile päris toitu,millel tihtilugu on veel elu sees. Nii õpivad pojad saaki murdma. Ema ja poeg jäävad kokku kuni sünnile järgneva sügiseni. Tuleb ka ette et tütar aitab emal järgmisel aastal uue pesakonna üles kasvatada. Suguküpsus saabub 10 kuuselt. Käitumine Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid
sombust väljaulatuvat osa. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Hambad jagunevad ehitusel lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email vaid sombust väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel on dentiini katteks tsement. Lühikroonilised on kõik sea hambad ja mäletsejate lõikehambad. Hambakroon igemest sügavamale ei ulatu ning kuludes uuega ei asendu. Pikakroonilistel e. kurdhammastel ulatub emaili poolt ketud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambakrooni igemetest väljaulatuv osa püsib enam- vähem ühepikkusena, kuna paralleelselt hamba kulumisega nihkub hammas samal ajal sombust väljapoole. Hamba kasv ei lõpe hambavahetusega, vaid jätkub veel aastaid hiljem. 26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja
tõstavad neelamisel keeleluu koos kõriga keelejuure alla -> suletakse SUUÕÕS CAVITAS ORIS alumised hingamisteed + saavutatakse neelamiseks vajalik rõhk Vestibulum oris suuõõnes - hambakaartest ja igemetest väljaspool KEEL - Eest piiravad huuled - apex + corpus + radix - Külgedelt põsed (buccae) Limaskest - Huulte ja põskede limaskest läheb võlvjalt üle igemeteks gingivae - sulcus terminalis - Eeskeskjoonel huulekidad frenulum labii superioris et inferioris
annaabi.ee 
