tahetakse ennast eakaaslastele tõestada. Kodus ei leidu enam midagi huvitavat, puudub huvi pakkuv tegevus, mille tõttu minnakse välja, sõbrunetakse uute inimestega ning satutakse halvale teele. Usun, et kui luua rohkem noortekeskusi (näiteks Kõrvekülla), tekitada rohkem huviringe või kui vanemad veedaksid rohkem aega koos oma lapse-/lastega, oleks mõnuainete kasutajate osakaal oluliselt väiksem. Noortel tekiks kindalm ja turvalisem tunne ning nad ei otsiks abi oma probleemidele ja igavusele mõnuainete seast. Selleks, et võidelda alkoholismi vastu, saaks riik kehtestada alkoholi tarvitamist piiravaid seadusi. Üks kõige lihtsam viis oleks keelustada kange alkoholi reklaamimise. Teiseks aga võiks piirata alkoholi müümist. Nimelt võiks see toimuda teatud päevadel ja ainult mõningates kaplustes. Alkoholi tootmise keelustamine ei oleks samuti lahendus, kuna see tekitaks rohkem salaviina müüjaid, mille tõttu sureks palju rohkem inimesi alkoholimürgitusse.
Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud järeldusele, et teismelised hakkavad jooma ja seksiga tegelema peamiselt seetõttu, et nad on järelvalveta. Samas, liigse kontrolliga võib kaduda igasugune sisemine motiveeritus omal jõul leida midagi, mis igavust peletaks. Neuroteadlase Adriana Galvani eksperimentide alusel on aga põhjust järeldada, et teismeliste aju on igavusele lihtsalt vastuvõtlikum. Uuringus tuli välja, et teismelised reageerivad vaid suuremale tasule, väiksemad tasud neid ei mõjuta. Täiskasvanud reageerisid vastavalt tasule erinevalt ning väikesed lapsed olid iga premeerimise peale rahul. Noored tahavad korraga ja palju, või siis üldse mitte. Vajavad naudingu saamiseks rohkem stimulatsiooni. Seoses riskikäitumisega tehtud uuringus pakkusid tegevused nagu enda täisjoomine, vandaalitsemine
Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud järeldusele, et teismelised hakkavad jooma ja seksiga tegelema peamiselt seetõttu, et nad on järelvalveta. Samas, liigse kontrolliga võib kaduda igasugune sisemine motiveeritus omal jõul leida midagi, mis igavust peletaks. Neuroteadlase Adriana Galvani eksperimentide alusel on aga põhjust järeldada, et teismeliste aju on igavusele lihtsalt vastuvõtlikum. Uuringus tuli välja, et teismelised reageerivad vaid suuremale tasule, väiksemad tasud neid ei mõjuta. Täiskasvanud reageerisid vastavalt tasule erinevalt ning väikesed lapsed olid iga premeerimise peale rahul. Noored tahavad korraga ja palju, või siis üldse mitte. Vajavad naudingu saamiseks rohkem stimulatsiooni. Seoses riskikäitumisega tehtud uuringus pakkusid tegevused nagu enda täisjoomine, vandaalitsemine vms enim huvi
hüpnoosi. Internetis surfates võib tekkida ka niinimetatud võidu ja kaotuse tunne. Kui leiate informatsiooni, mida otsisite on tegu tabamusega. Samuti mõjutavad meid stereohelid, videotehnika, säravad värvid ja suurem modemikiirus meis soovi rohkem aega Internetis veeta (Greenfield 2005:42, 43). 7 KOKKUVÕTE Referaadis käsitletud sõltuvushäirete puhul võis tajuda põhjustes sarnasusi. Inimloomus eelistab kurvameelsusele, igavusele ja probleemidele põnevat ja rõõmupakkuvat elu. Ei arvestata aga sellega, et sageli on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisel, hasartmängu- ja Internetisõltuvusel vaid ajutine mõnu tekitav mõju ning see võib hoopis uusi probleeme ja raskusi tekitada, millest on hiljem veelgi raskem lahti saada, kui oleks olnud esialgsete probleemidega tegelemine. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Blaszczynski, A. 2007, Võit hasartmängusõltuvuse üle
inimest ennast avama ja rääkima. Naeratus mõjub teisele inimesele rahustavalt ning hajutab hirmu. 8. Peatükk ,,Kas sa kuulad mind?" Inimene ei pruugi üldse teid kuulata kui tal on tühi pilk, naaldub kehaga tagasi, paneb käed kuklale ja jalad risti. Selline poos näitab ilmselgelt et inimest ei huvita praegune jutt või teema ja ta tegeleks pigem millegi muuga. Näppudega trummeldamine viitab samuti igavusele. Tüdimusemärkidele tuleks reageerida pigem agressiivselt. Jutu ajal vaadake inimesel koguaeg silma kuni te olete lõpetanud selle rääkimise, mida te olete tahtnud ja küsige temalt arvamust. Käezestid aitavad tähelepanu püüda nagu käekaar, mis aitab muu hulgas ka vabamalt hingata. 9. Peatükk ,,Kelle stress maha murrab?" Tänapäeva elu on väga kiire ja pingeline. Tihti kujuneb inimestel välja stress
. . Jaanus heitis selili pingile, pani käed pea alla ja vahtis lakke. Aga lagi kadus ja Emiilia pilt liikus üleval vahelduvas valguses . . . Jaanus pöördus pingil küljeli, nägu vastu seina, ja sulges silmad. Aga silmalaud vajusid vaate eest ja kaks suurt sügavat silma läikisid neile pimedusest vastu . . . IX Jaanus kargas püsti, äigas käega üle otsaesise ja raputas pead. «Mis see on?» pomises ta enese ette. «Uus piin 61 tuleb igavusele lisaks.» -- Aga esiotsa oli ta siiski täis õnne -- õnnetusest polnud pikemat juttu. Ta keeras raamatu kokku, pistis rulli põue, läks aiast välja ja sammus metsa. Oma armastatud metsa ilu ei pannud ta täna tähelegi. Ta oli täiesti oma mõtete orjaks saanud. Need tulid ja läksid nii kiiresti, et ta ühtegi ei jõudnud tabada ning arutama hakata. Kuid kurvad need mõtted ei olnud, seda võidi tema kõrgel hoitud peast ja ker-getest liigutustest ara tunda