suuresti kultuurikeskkonnast. Seda kujundab uhelt poolt indiviid ning teisalt kultuurikeskkond, mis omakorda mõjutab ja vormib indiviidide tervist (Williams, 1983). Viis, kuidas me tervist defi neerime, peegeldab meie maailmavaadet ja seda, kuidas me teeme oma otsuseid. Paljudes kultuurides suhtutakse haige-olemisse torjuvalt ja suudistavalt ning põdurust peetakse indiviidi enda suuks ning vastutuseks. Sellise motteviisiga poliitikud peavad tervist igauhe iseenda vastutusvaldkonnaks. Tervise liblika mudel demonstreerib tervise ja keskkonna tihedat seost (Van Leeuwen jt, 1999), kus keskkonda mõjutab inimese kaitumine, suhtumised ja kultuur ning mida omakorda mojutab sotsiaalpsuhholoogiline keskkond. Nii indiviidil kui keskkonnal on tervis ja heaolu, mille kvaliteet soltub vastastikusest toimest. Mudeli jargi eksisteerivad väline ja sisemine biofüüsiline
antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussusteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse uhiskonnaga arvas, et uleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7.Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus).Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igauhe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8.Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau ning vabariiklaste ideid. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on
selleks läbi koostoime konteksti sobivate institutsioonide ja luues kõigile neile tegevustele normatiivsed alused. Järelikult governing on institutsiooniline tegevus. Valitsemine (governance), aga tähendab valitsemise teoreetiliste kontseptsioonide kogumit. Sellest saab järeldada, et governance on käsitletav instituudina. Primaarne võim tuleneb rahva enesemääramisõigusest (legitimeeriv võim) ja põhjendusega tagatud igauhe õigusest vabalt valida tegevusala, tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusuhingutesse ja liitudesse (tinglikult omanikuvõim). Sekundaarne võimu all tuleb aga mõista primaarse võimu kandjate poolt delegeeritud võimu (täitevvõimu organid nagu valitsused, juhatused jt tinglikult täitevvõim). 32. Mis teeb OÜ osanikud juhtimise seisukohalt nii eriliseks võrreldes aktsionäridega?
aialeht.ee/news/aiahooldus/kui- kontpuu-votab-voimust.d?id=65155506 (viimati külastatud 18.04.13) Kärner ja Ko. Kevadine puude ja põõsaste lõikamine. Kättesaadav http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ (viimati külastatud 18.04.2013) Laane, M., Laane, M. 2005. Põõsaraamat. Tallinn. Varrak. Laansoo, U. 2012. Sügisesed õites põõsad kaunistavad igaühe aeda. Eesti Päevaleht. Kättesaadav http://www.epl.ee/news/melu/sugisesed-oites-poosad-kaunistavad-igauhe- aeda.d?id=65046756 (viimati külastatud: 18.04.2013) Laas, E. 1987. Dendroloogia. Tallinn. Valgus. 327-328, 496 lk Laas, E. 2004. Okaspuud, Tartu, lk 319-325 Lepik, A. 2012. Eksootilise olemisega äädikapuu. Eesti. Kättesaadav http://www.aialeht.ee/news/puudpoosad/eksootilise-olemisega-aadikapuu.d? id=64399750 (viimati külastatud 18.04.2013) Maaleht, 2012a. Põõsa teeb ilusaks õige kääritöö. Kättesaadav http://www.aialeht.ee/news/aiahooldus/poosa-teeb-ilusaks-oige-kaaritoo.d
annaabi.ee 
