"Merehädalise jutustus" jutustada" "Patriarhi sügis" "Armastusest ja teistest "Ühe ettekuulutatud deemonitest" surma kroonika" "Kaksteist kummalist palverändurit" Raamatus jutustatakse Macondo asutanud Buendia perekonna lugu läbi seitsme sugupõlve. Kirjanik on loonud terve plejaadi värvikaid tegelasi, kes moodustavad kogu inimkonna oma mineviku ja igatsustega. Samas saab seda vaadata kui ühe linna ajalugu. Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Sada aastat üksildust 7 põlvkonda Toimus Kolumbias 1830. aastal. Perekond , kes tahtis leida head elu ja uut kodu. Macondo küla või väikelinna tekkimise ning hävimise lugu. Tegelased Jose Arcadio Buendia Ursula Iguaran Rebeca Aureliano Jose Arcadio Remedios Pilar Ternera Meme
Ja just seda ju Juulius teebki, ta ritab vhemalt teiste elu talutavamaks muuta. Ja ta ei seisa pris ksi seal kaldal, Emmi on lpuni temaga, kuigi ka Emmi oli ksi. Emmi ji oma mehe krvale. Iial polnud Juulius Kilimit talle midagi rohkem olnud kui tema mees, ka siis mitte, kui ta oli direktori kohusetitja. Ta polnud tahtnud talle olla rohkem kui naiseks - ja vahest ka laste emaks. Tema igatsused olid ainult poolikult titunud, nagu kik igatsused ainult poolikult tituvad, ja me lahkume samade igatsustega, millega siia tulimegi. Emmi oli ka ksi ja tema elu oli mu meelest eriti traagiline. hele naisele ei saa olla midagi jubedamat lapsekaotusest ja teadmisest, et ta ei saa enam kunagi lapsi. Emmi tundis ennast oma mehe krval rumalana, ta arvas, et ei klba oma mehele tegelikult. Selle prast ka tema tohutud pingutused majapidamise lalhoidmiseks, see oli tema jaoks see vhene, mida ta Juuliuse heaks sai teha. Rohtaia harimisest. Jah, seda tuleb teha, aga see on pagana raske. Ikka tundub,
Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Fantastika, imepärased nähtused, seikluslikkus ja rohke sümboolika tegid sellest romaanist maagilise realismi tähtteose. Raamatus jutustatakse Macondo asutanud Buendia perekonna lugu läbi seitsme sugupõlve. Kirjanik on loonud terve plejaadi värvikaid tegelasi, kes tunduvad üheskoos võetuna sõnbloiseerivat kogu inimkonda oma mineviku ja igatsustega. Samas saab seda vaadata kui ühe linna ajalugu. Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Üleloomulikke nähtusi, nagu vestlusi surnutega või inimeste lendamist, kujutatakse romaanis otsekui igapäevaseid sündmusi. Garcia Marquez on rääkinud, et tõuke kirjanikuks hakata sai ta noorukina Kafka jutustusest ,,Metamorfoos". Selle lugemisel oli talle meenunud vanaema, kes jutustas alati kõige pöörasemaid asju täiesti tavalise hääletooniga
tunnistajaks? Kui inimene ei suuda armastada iseend, ei suuda ta armastada ka kedagi teist. Sõltuvus on kogu pere haigus. Kõik tegelevad vahelduva eduga teiste pereliikmete muutmisega, surudes alla oma tunded, heites kõrvale oma vajadused, manipuleerides üksteisega. Lisaks sõltuvusele esineb peres ka suhte- ja suhtlemisprobleeme. Lõpptulemus on see, et kõik kannatavad ja on õnnetud. Kui inimene suudab oma tunnete ja igatsustega silmitsi seista, neid mõista, siis on võimalik ajapikku sõltuvusest vabaneda. Kuid sel juhul on vaja silmitsi seista probleemidega, mida sõltuvus varjas: peab tegelema minevikus kogetud valu ja hirmuga, ebaõnnestumistega. Sõltuvusest vabanemine tähendab muuhulgas enese aktsepteerimist sellisena, nagu inimene tegelikult on, kõigi heade ja halbade külgedega. Tegemist on oma reaalsetele tunnetele otsa
" ( X peatükk lk 352 ). Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Ta oli kogu aeg Juuliuse kõrval, toetas ja hoidis teda, ,,Iial polnud Juulius Kilimit talle midagi rohkem olnud kui tema mees, ka siis mitte, kui ta oli direktori kohusetäitja. Ta polnud tahtnud talle olla rohkem kui naiseks- ja vahest ka ta laste emaks. Tema igatsused olid ainult poolikult täitunud, nagu kõik igatsused ainult poolikult täituvad, ja me lahkumegi samade igatsustega millega tulime, isegi Emmi Kilimit, sündinud Neider." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 355 ). Emmi oli Juuliuse kõrval ka siis kui too lõpplikult hinge heitis. ,,Ta oli maetud kristliku kombe kohaselt- Tundmatu Jumal, kelle tempel oli kõige uuem, oli ta lõpuks pärinud, sest Olümpose jumalatel polnud temaga nüüd niikuinii enam midagi peale hakata." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 357 ). Peale Juulise surma tuli Valeerius tagasi Emmi juurde elama.
annaabi.ee 
