Sain aru nii,et lagi on õhk ja kuidas see aja pikku on saastunud- ,,Must lagi on meie toal,on must ja suitsuga,sääl ämblikuvõrku,sääl nõge,on ritsikaid,prussakaid ka." 4.Hea rahvalik luule,lõbus,naljakas,samas kirjeldab tolle aegset elu.Ühesõnga tekitab minu häid ja positiivseid tundeid. 5.Kindlasti on see rõõmsan ja positiivsem luuletus võrreldes teiste isamaaluuletustega. Juhan Liivi isiku-ja mõtteluule ,,Emale" a)Ema b)Tundehell ja igatsuslik c)Räägib oma kadunud emast. d)Mulle meeldis.Kõik armsad sõnad olid ühesse väikesesse luuletusse sisse kantud. ,,Mure" a)mure b)Kurvameelne c)Ka Liiv oli inimene,kellel oli hinges mitmeid muresi d)natuke segane,kuid samas täiesti aru saadav ja loetav. ,,Sugulased" a)Rikkus ning vaesus b)Nukker,sünge c)Ka Juhan Liiv oli vaesest perekonnast d)Päris hea luuletus,mõte hästi edasi antud. 2.Juhan Liivi isikuluule oli väga hea.Kõik ilusad sõnad ja mõted on hästi edasi kantud lugejale
· Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Paljudes luuletustes on kodu ja tee (idamaa sümbolid). ,,Härdus" ei meeldinud ametnikutöö. ´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö, ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö ei suuda kõike mõista mee.´ · Lasteluule · Autobiograafiliste jutustuste kogu ,,Minu sõbrad" Juhan Liivi ja Ernst Enno ,,Rändajate" võrdlus
Taolisi näiteid võib Juhan Liivi luulest tuua hulgaliselt, ka luuletuse ,, Üle vee", mida me täna juba kuulasime. Pikemas luuletuses ,,Emale" skitseerib kirjanik oma arenemisloo, mida iseloomustavad rõõmutu lapseiga mõisniku poolt tagakuisatud vanemate vaeses kodus, heledamaid hetki pakkunud karjapõlv, haridustee katkemine majanduslike võimaluste puudumisel, iseenese ebapraktiline, kunstialane tuuletallamine, püüd isamaad teenida. Samuti on tundehell ja igatsuslik on ka Liivi armastusluuletus ,,Sa tulid", milles võib leida võrdlust ning stroofide kordust. Selles luuletuses võrdleb autor neidu päikesega, mida meie loeme kui elu asendamatuks osaks. Samuti võrreldakse veel hommikuga, mis kujutab endas millegi värske, selge, õrna ning kauni saabumist. Kristiina loeb oma luuletuse. Juhan Liivil kujunes vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liisa Goldinguga, kellele on suunatud ka mitmed tema armastusluuletused
järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja. Luuletuste struktuuri aluseks on vastandamine; tajub tegelikkust läbi kontrastsete pooluste ja vastuolude, ühendab luules üleva ja madala, traagilise ja koomilise, reaalse ja irreaalse, üksiku ja üldise. 1980 aastail tõuseb läbivaks jaatus: domineerib igatsuslik, eetiline, ideaalne alge. Juhan Viiding on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Tema luulet on tõlgitud ungari, läti, ukraina, gruusia, moldaavia, vene, rootsi, norra, slovaki, inglise ja jaapani keelde. JÜRI ÜDI Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema
Hispaaniani. Kaks ajastut triloogia: ,,Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzest" - 20. sajandi näitlejad Londonis ja 15. sajandil sama asi Itaalias. ,,Lohe hambad". Noor pagulaskirjanik loeb isa käsikirja nii 16. sajandil Itaalias/Madalmaades kui 1949 Prantsusmaal. ,,Kahekordne mäng". I maailmasõja järgne Taani ja 17. sajandi Ungari. Kuritegu ja selle uurimine. 1972 luulekogu ,,Inimese teekond". Kogu jaguneb viieks tsükliks, mille läbiv teema on elu põhiväärtused. Igatsuslik-eleegilised luuletused. Filosoofiline luule. Traagiline maailmapilt. Pilet 17: Vabalt valitud Karl Ristikivi teose analüüs Pilet 18: Siuru ja Noor-Eesti tegevus ja tähtsus Eesti kultuuriloos Noor-Eesti rühmitus. Nimi sellest, et Soomes oli Noor-Soome ning Kuressaares oli Noor Eestlane (almanahh). Tekkis Tsaari-Venemaa riiki kuuluvas Eestis. Liikumise eesotsas oli Tartu põhilised gümnaasiumid, ülikool. Noor-Eestiga olid eelkõige seotud gümnasistid. Näiteks oli üks
annaabi.ee 
