Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja tähtsamatest sündmustest. Muuseumi keldris oli palju telefoni suunamis aparaate ja sai veel näha ka kahte suurt inimese kuju. Muuseumi esimesel korrusel oli palju põnevaid asju nagu näiteks juuksuri tool, suhkruvati masin, juuksekuivatus aparaat,käerauad, noad, relvad, habemis ajamis masin ehk bardel. Veel oli ka esimesel korrusel ka palju huvitavaid rahatähti, passe
- Eravestlus. Sõna "tuimastus" väärkasutus. Hambaarsti juures tehti mulle tuimastus. Need on eesmärgid, millede poole pole isegi mõtet püüelda Asesõnad ja siduvad asesõnad on alati ainsuses. Need on eesmärgid, mille poole pole isegi mõtet püüelda. Tema tõttu sain ma sellele üritusele, kus sain projektijuhiga tuttavaks. - Eravestlus. Sõna tõttu kasutatakse negatiivses kontekstis. Läbi tema sain sellel üritusele. Mängus tehti igasugusi vigu.- Korvpalli trenn. Mitmuse osastava käändelõpu puudumine. Mängus tehti igasuguseid vigu. paljusid valesid igasuguseid tegusid Sõna "mesi" mitmuse osastav kääne. mesi- õige, mett-väär Ma ei tahtnud sellisest käitumisest kellegile rääkida.- Eravestlus. lõpp lisandub alati viimasena. kellelegi, hobunegi, sinagi Sõnade väärkasutus enne- ajaliselt varem/ ennem- pigem Ennem lähen ma vanaema juurde./ Ema läks vanaema juurde enne mind.
Kõik peab olema tasakaalukas. Suhted mina ja minu väkevenna vahel on absoluutselt õigustatud. Ma ostan talle mänguasju, komme, viin teda lasteaia ja võtan lasteaiast, poputan teda jne. Muidugi, kui ta käitub havlasti või teeb midagi pahat, siis ma arvant, et absoluutselt ausalt ma võin teda karistada, ent ma ei kasuta mitte kunagi füüsilist karistust, ainult hääletooni. Me kõik teame, et lapsed ikks rohkem eeldavad süüa komme, küpsiseid ja tiedi igasugusi niknäkke, mitte juurvilju ega liha, näiteks. Minu vennaga me lepime alati kokku, et alguses ta sööb kartuli viineritega taldrikut, seejärel ma annan talle magustoitu. Muidugi, paar aastat tagasi ta hakkas kohe nutma, aga mõne aja pärast ta sai aru, et pisarad ei aita ning kõige parem viis kommi saamiseks ongi kokku leppimine minuga. Praegu ta sööb „täiskasvanute“ toitu rahulikult, ilma jonnita, sest teab et pärast ta saab mida soovib. Samuti, lapsed armastavad multikat vaadata
Koerad toitusid surnud koertest, kes kukkusid kokku või külmusid ära. Roald ja tema meeskond toitusid seal täisteraleivast, marjahoidistest ja hülgelihast. Hommikuks valmistas tavaliselt nendele kokk Adolf Lindström maitsvaid pannkooke moosiga. Pühapäevadel ja pühadel puhati, samuti loobuti ilmavaatlustest kell kaks öösel, kuna vaatleja oleks häirinud kaaslaste und. Kõige tähtsam oli piisav uneaeg, et mehed oleksid pooluseretkeks hästi välja puhanud. Sellepärast tehti igasugusi ilmavaatlusi päeval. Elasid nad selle ekspeditsiooni jooksul telkides. 15. septembril aastal 1911 jättis Roald suitsetamise maha. See oli tema jaoks väga raske. Ekspeditsiooni ajal seadis ta iga ühele režiimi: kuus tundi tööd vaheldus küllaldase puhkusega. Hommikuti korraldas Roald õhutemperatuuri ära arvamise võistluse. Võitjaid auhinnati kuu lõpus. Kui nad saabusid Lõunapooluse keskpunkti (Kuninga Haakon VII plaatole) oli neil 52 koerast
Kuna pole pööratud piisavalt tähelepanu tarneahela, arvatatakse et see ei oma tähtsust. Aga tegelikukt saab sealt väga palju kulutusi kokku hoida, kui on tarneahel korralikult planeeritud ja väljatöötatud. Konkurentsieelis algab hankest ja logistikast, tarneahel on tähis võimalus konkurentsieelise saavutamiseks. Tänapäevaste tarneahelate juhtimist muudab keerulisemaks ka see, et globaliseerunud maailmas on ahelad pikad ning sinna kuulub mitmeid riike. Ning maailas toimub igasugusi asju nt, rahutused, kodusõda, streigid ja loodusõnnetused. Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. http://www.sensei.ee/index.php? ption=com_content&view=article&id=165&Itemid=275
midagi paremat- mehed kas ei ilmunud mobilisatsioonipunktidesse, läksid pärast registreerumist kodudesse laiali või deserteerisid otse rindelt. Mitte asjata ei kirjutanud 1. diviisi ülema kindralmajor Aleksander Tõnisson 30. novembril: „ Seimanni grupis on umbes 300 meest, nendest 100 meest korralikkusi. Teised- kaabakate kari, kes iga silmapilk laiali jooksta võib. Suur hulk komisjonides vastu võetud mehi on laiali jooksnud- osalt teel Narva, osalt sääl. Need mehed laotavad igasugusi hirmujuttusi ja süüdistusi laiali...“ Tegemist ei olnud ainult kindral Tõnissoni pessimismiga, analoogse pildi Vabadussõja algusest annavad ka mitmed mälestusraamatute autorid. Kõikjal kinnitatakse, et algusperioodil oli suurimaks probleemiks meeste vähesus rindel ning nende vähestegi juures nappis võitlustahtest. Pahatihti piisas paarist kaugest püssilasust või mõne vastase ratsamehe nägemisest, kui korjati varandusnatuke kokku ja mindi „ edasi tahapoole“
annaabi.ee 
