jooksul. Üldtähenduses on amortiseerimine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Kitsamas tähenduses on amortiseerimine ainetu varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Amortiseerimine on ka võla kustutamine jaokaupa. Majandusteoorias on amortiseerumine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti väärtuse vähenemine kulumise ja iganemise tõttu. *Põhivara amortiseerimine on tema jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele. *Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse. *Amortiseerumine on rajatiste, tehniliste seadmete ja muude töövahendite kulumine, mistõttu nende väärtus aja jooksul langeb. 12. Börs Börs on organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult
eksponeeritavaks. Vananemist mõistetakse üldjuhul informatsioonitaseme vähenemisena. Tegelikult võib objekti infoväärtus vananemise käigus hoopiski suureneda. Kahjustused võivad lisada dokumentaalset väärtust, olles mingite oluliste sündmuste kajastusteks, samuti võivad nad lisada esteetilist väärtust Objekti funktsionaalsed omadused muutuvad täpselt samuti nagu struktuursedki. Üldreeglina objekti utilitaarne väärtus väheneb füüsilise, tehnoloogilise ja psühholoogilise iganemise tõttu. Kui objekt kaotab oma praktilise väärtuse, visatakse ta sageli ära või siis kasutatakse teda uuesti toorainena. Märksa huvitavam on olukord, kui objekti utilitaarse väärtuse kahanemisega suureneb aga selle esteetiline ja sümboliline väärtus. Näiteks hakatakse mingit tarbeeset käsitlema kunstiteosena, kusjuures muutub nii tema tähendus kui ka funktsioon. Kui objekt satub muuseumisse, muutuvad tema funktsioon ja tähendus oluliselt. Objekti
kuuluks temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt, näiteks kaubamaja müüja müügil olevate kaupade jms suhtes. Selline isik on valduse teenja. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel. Vastasel juhul on valdus ebaseaduslik. Seaduslikuks valdajaks on isik, kes teostab valdust asja-või võlaõigyslepingu alusel. Valdus
k.). 419 Pilguks jäi ta mõttesse ja lisas siis oma halli peaj vangutades: «Ei, jumalaema nimel, ma pole Philippe Brille, mina ei hakka oma vägevaid vasalle uuesti üle kuldama. Edasi, Olivier.» Isik, keda ta selle nimega nimetas, võttis vihiku enda kätte ja hakkas uuesti ette lugema: «Adam Tenonile, Pariisi prevotee pitsatite hoidjale mainitud pitsatite hõbeda, vormi ja graveerimise eest, mida tuli uuesti teha, sest endised ei kõlvanud enam oma iganemise ja kulumise tõttu -- kaksteistkümmend Pariisi naela. Guillaume Frere'ile ikokku neli naela ja neli Pariisi sol'i vaevatasuna ja palgana. Tornikeste lossi kahes tuvikongis olevate tuvide toitmise ja ülalpidamise eest käesoleva aasta nääri-, küünla- ja paastukuu jooksul; sellesama jaoks talle seitse mõõtu otri antud. Ühele frantsiskaani mungale kurjategija pihilevõt-mise eest neli Pariisi sol'i.» Kuningas kuulas vaikselt pealt. Vahetevahel köhis ta
annaabi.ee 
